Maasikas – uskumatult palju rauda!

Mis oleks eestimaa suvi ilma maasikateta? Miksi ei võida otse peenramaalt nopitud päikesesooja maasika lõhna! 

Magus maasikas ei vaja midagi lisaks, aga kui juhtub olema natuke hapukam mari, siis parim kaaslane maasikale on vahtrasiirup.

Maasikas on mahlane ja magus ning see annab vähe kaloreid. 100 grammis maasikates on vaid 38 kalorit.

Maasikad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Maasikas on palju C- vitamiini – rohkem kui apelsinis. 2 dl (100g) maasikaid katab juba päevase C-vitamiini vajaduse (60 milligrammi).

Muudest vitamiinidest leidub maasikas A, B, E ja K vitamiini.

Maasikas on ka palju tervisele kasulikke mikroelemente, nagu rauda, koobaltit, joodi, vaske,tsinki ja mangaani.

Maasika kiudainete sisaldus on samuti võrdlemisi suur (2,4 protsenti)- 2 dl maasikaid sisaldab sama palju kiudaineid kui rukkileiva viil.

Värkse maasikas sisaldab ka fenoole, mis tugevdavad immuunsüsteemi ja ja toimivad antioksüdantidena. Need takistavad kahjulike mikroobide kasvu.

Maasikas viib kehast välja liigse vedeliku.

Maasika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 1536 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Banaani-mustikajook

Alusta oma päeva mõnusa, tervist ja energiat andva joogiga!

Selleks on vaja:

1 banaan

2 dl mustikaid

2 dl õunamahla (või 1 õun ja 1 dl vett)

1 spl kaerakliisid

2 dl kaerajogurtit

1 dattel

Koori ja tükelda banaan (ja õun kui kasutad mahla asemel õuna). Eemalda kivi datlist. Pane kõik koostisosad kannu ja sega ühtlaseks joogiks. Pane kaunistuseks joogi peale piparmündilehti.

Kaerajogurti asemel võid kasutada ka muud jogurtit.

Head nautimist!

 

Mustsõstar – maitsev tervisetooja

Mustsõstar
Public Domain, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=60368

Mustsõstra kasulikkusest tervisele on teatud juba kaua aega. Mäletan omastki lapsepõlvest kuidas ema jootis kuuma mustsõstrajooki kui haige olin. Marja toime on higistama ajav ja immuunsüsteemi tugevdav.

Mustsõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Mustsõstras on rohkesti C- vitamiini (181 milligrammi 100 grammi marjade kohta) ja veel on marjades P, B, E  ja A vitamiine.

Mineraalidest on kõige rohkem kaaliumi, seejärel tulevad fosfor ja kaltsium, siis magneesium ning vähesemal määral on naatriumit, rauda, tsinki, mangaani ja vaske.

Mustsõstra lehtedes on C-vitamiini ja baktereid hävitava toimega aineid – füntotsiide.

Need marjad toimivad antioksüdantidena, mustsõstra kesta värvaine -antotsüaniin, aeglustab vähirakkude teket ja arengut.

Mustsõstraid kasuta toormooside, smoothiede ja toorputrude valmistamisel, niiviisi saad kõik kasulikud ained kätte. Muidugi võid maiustada ka lihtsalt marjadega, näiteks tervisliku vahepalana. Või siis panna neid marju hommikupudru peale ja värsketesse salatitesse.

Parim säilitamise viis oleks külmutamine, kas siis tervete marjadena või toormoosina. Kui tahad magusat moosi, siis lisa puuviljasuhkrut, glükoosi või steviat mitte tavalist valget suhkrut.

Mustsõstra ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 5347 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Arbuusi-melonismoothie

Arbuusi-melonismoothie
Arbuusi-melonismuuti

Selleks on vaja:

150 grammi arbuusi

150 grammi dessertmelonit (cantaloupe)

2,5 dl maitsestamata kaera-, kookose- või mingit muud jogurtit

Pane jogurt ja tükeldatud arbuus ning melon kannu ning sega saumikseriga ühtlaseks joogiks. Soovi korral võid lisada purustatud jääd.

Arbuusi-melonismoothie
Arbuusi-melonismoothie

Serveeri kohe! Väga hea janujook 🙂

Karusmari ehk tikker

CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=29312

Karusmari ehk põhjamaade viinamari on hea mahla mari. Magusaks teeb marja glükoos, ja fruktoos, vähesel määral ka sahharoos. Marjades on veel orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid ja kiudaineid (kuni 5 %).

Karusmarjad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Karusmarjas on rohkelt kaaliumi (176 milligrammi 100 grammi kohta) ja üsna palju K -vitamiini. Lisaks on A, B, C ja E vitamiine.

Mineraalainetest leidub veel kaltsiumit, fosforit, magneesiumit ja vähesemal määral naatriumit, rauda, mangaani, tsinki, vaske, niklit, joodi, kroomi ja seleeni.

Kalorsus on 43 kcal 100 grammi kohta.

Kuidas lisada karusmarja oma päevamenüüsse?

Kasuta karusmarju smoothiedes ,(toor)putrudes, salatites või maiusta lihtsalt marjadena.

Karusmarja mahlast saab abi palaviku alandamiseks, marjade söömine parandab organismi ainevahetust ja korrastab seedimist ning viib kehast liigse vedeliku välja.

Karusmarjade säilitamine:

Kõige parem on karusmarju sügavkülmutada. Mina purustan marjad mikseriga toormoosiks ja külmutan koheselt, et säiliksid võimalikult hästi vitamiinid ja mineraalid.

Karusmarja ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 3332 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Mustika-maasikasmoothie

Mustika-maasikasmoothie

Mustikatest ja maasikatest saad palju kiudaineid ning nisukliidega kiirendad ainevahetust.

Selleks smoothie`ks on vaja:

1 banaan

1 dl mustikaid

50 g maasikaid

4 dl kaerajogurtit

1 spl kakaod

1 spl nisukliisid

1 spl mett või mingit muud tervislikku magusainet.

Pane kõik toiduained kannu ja sega saumikseriga ühtlaseks joogiks.

Joo terviseks!

Kirjuta oma arvamus kommentaaridesse 🙂

Ilusat suve!

Kibuvitsamarjad – C vitamiiniallikas

Kibuvitsamarjad- C vitamiini allikas
By Jürgen Howaldt – Oma teos (selbst erstelltes Foto), CC BY-SA 2.0 de, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=375795

Kibuvitsamarjades on märgatav kogus C-vitamiini, ca 1700-2000 mg 100 grammi kuivatatud marjade kohta (2-4 marja katab päevase C-vitamiini vajaduse). Lisaks on A- ja E- vitamiini ja antioksüdante.

Marjades on ka rohkesti mineraalaineid: kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani ja fosforit; samuti ka parkaineid, flavonoide, eeterlikke õlisid, pektiini ja fütontsiide.

Kibuvitsamarjade söömine aitab kui on:

  • paha olla
  • kuseteede haigused
  • liigesevalud
  • peavalud
  • südame- ja veresoonkonna haigused

Lihtne on kasutada kuivatatud jahvatatud marju, mida võib panna smoothie`de, putrude ja jogurtite sisse või siis keeta nendest teed.

Samuti võib neid süüa värskelt toorhoidisena. Sel juhul tuleb marjad eelnevalt puhastada seemnetest ja karvakestest.

Külmunud marjadel pole enam raviomadusi, sellepärast soovitan neid mitte säilitada sügavkülmas.

Maasika-arbuusismoothie

Maasika-arbuusismoothie
Viib janu ära!

See smoothie sobib hästi janu kustutamiseks 🙂

Selleks on vaja:

1/8 arbuusi, mis minul kaalus 333 grammi koos koorega

1 dl maitsestamata kaerajogurtit

1/2 laimi mahl (soovi korral ka viljaliha)

1 tl mett

100 grammi maasikaid (minul olid kümutatud)

Kui sul on värsked marjad, siis puhasta ja pese need. Pese ja koori arbuus. Pane kõik koostisosad korraga kannu ja sega saumikseriga korralikult läbi ühtlaseks smoothie`ks.

Tuli täpselt pool liitrit jooki 🙂

Pihlakamari

Pihlakamarjad
Taken by me, Jonik, on August 25, 2004.

Pihlakas on eestlastel olnud püha puu. See istutati kodu lähedale kaitseks kõige kurja eest.

Pihlakamarjad on küll hapud sorbiinhappe sisalduse tõttu, aga sobivad siiski süüa. Peale öökülma kui sorbiinhape laguneb, muutuvad marjad magusamaks.

Pihlakamarjades on palju C-vitamiini, lisaks on  D, K, E, B vitamiine.

Mineraalainetest on pihlakamarjades rohkesti rauda, magneesiumit, kaaliumit, kaltsiumit, fosforit, räni, väävlit, mangaani jt.

Pihlakamarju võib süüa värskelt otse puust või toormoosina, võib lisada smoothiedesse ja kasutada moosi ning marmelaadi valmistamiseks. Neid võib marineerida või kuivatada. Kuivatatud marjadest ja lehtedest võib teha teed.

Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju higistama ajava vahendina ja kõhukinnisuse korral seedimist ergutavana lahtistina. Samuti skorbuudi, verejooksude, reuma ja kopsuhaiguste vastu.

Pihlakamarju võib säilitada toormoosina või tervete marjadena sügavkülmikus, siis säiluvad kõik kasulikud ained kõige paremini 🙂