Astelpaju marjad – vitamiinide allikas

Astelpaju marjad
© Hans Hillewaert /, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=2613475

Astelpaju kasvab looduses kivistel mererandadel. See talub soolast vett paremini kui muud taimed. Seal kus astelpajusid kasvab palju lähestikku, tekib okkaline dzungel, millest läbi minna on peaaegu võimatu.

Astelpaju marjad sisaldavad rohkelt C-vitamiini. Neis on ka palju B-vitamiini ning A, K, ja E -vitamiine. Neil on tugev hapu maitse, nii et smoothiedesse tuleb lisada midagi magusat, näiteks datleid või viigimarju, mis teeb joogi magusaks. Ka kohvi on astelpaju marjadele sobiv kaaslane jookides.

Astelpaju marju saab kasutada värskelt ja külmutatult või hoopis kuivatatult astelpaju marjapulbrina.

Astelpaju marju on kasutatud ravimina juba ennem kui vitamiinid leiutati. Marjadest tehtud püreega raviti kõhulahtisust ja seemnetega kõhukinnisust. Lehtede ja õitega raviti reumat, podagrat, skorbuuti ja nahalööbeid.

Tallinna loomaaed

Tallinna loomaaed ehk zoo on vahva koht kuhu minna lastega 🙂

Kärutades loomaaias
Lapsed saavad istuda kärudes kui jalakesed ära väsivad 😛

Kui oled Tallinnas ja mõtled kuhu minna energiat täis lastega, siis sea sammud loomaaia poole.

Loomaaed on päris suurel maa-alal ja seal on tõsiselt palju ruumi liikuda.

Tallinna loomaaed
Tallinna loomaaed

Seal elavad loomad on muidugi kõige tähtsamad. Neid puuridest otsides ja leides lendab aeg märkamatult.

Loomi on palju ja kohe toon esile, kes jäid minu kaamera ette…

Esimesena pildistasin kitsi, kes tõmbasid tähelepanu oma lontis kõrvadega, meenutades Esmeraldat ja tema kitse Djalit.

Kitsed, kes meenutavad Victor Hugo lugu Jumalaema kirik Pariisis, sest seal oli sarnane kits.

Teisena jäi kaamera ette lõvi, kes vaatas rahulikult inimestele otse silma. Hea, et klaas meie vahele jäi – nii suure kassiga ei tahaks päriselt kohtuda.

Lõvi tüdruk

Kolmandana poseerisid flamingod – kaunid ja graatsilised linnud.

Flamingod Tallinna zoos
Kaunid roosad flamingod

Järgmisena viisid jalad meid troopikamajja, kus oli suuri roomajaid ja muidugi soojade merede kalu.

Liikumatu krokodill tundub olevat muuseumi eksponaat, aga soovitan siiski seda mitte kontrollima minna !

Krokodilli pilt jäi uduseks, sest et paks klaas jäi meie vahele … Õnneks!

Väikesed haid pikutavad

Haid olid päris armsad selliste rahulike pikutajatena.

Edasi jalutades jäi pildile natukene väiksem krokodill, keda õnnestus pildistada üle klaasi ja tema on seetõttu ka paremini näha.

Krokodill Tallinna zoos

Kaladest sai toreda pildi väikestest raidest, kes ilusti pildile tahtsid jääda. Nemad leiate troopikamaja teisest ruumist, kuhu pääseb läbi õue.

Väikesed kirjud kalad on saanud oma koduks sellise akvaariumi.

Troopikamajast edasi liikudes jäid teepeale kuked ja kanad. Laste lemmikud olid siidikanad 😀

Siidikana
Siidikana

Lootsime näha ja näidata lastele ninasarviku beebit, aga teda polnud väljas. Edasi minnes ootas meid ees aga eriline hetk elevantide majas, kus parasjagu toimus londiliste pesemine. Täpselt nagu koerad täitsid nad käsklusi ja vastavalt siis keerasid ette nõutud külje või tõstsid oma jalgu pesemiseks valmis. Tasuks said nad ämbri seest nende maiust – tundus olevat leib või sai. Seisime ja vaatasime seda etendust päris pikalt.

Elevandid on pesus

Peale elevante lippasime lastega veel alpinaariumis, kus oli palju sarvekandjaid.

Ja kuna kell oli juba loomaaia lahtioleku aja lõpu poole tiksumas, siis keerasime oma ninad väljapääsu suunas…

Nüüd siis lapsed veavad suuri inimesi… 😛

Minge siis teiegi oma kallite lapsukestega loomi vaatama.

Lingi Tallinna ZOO lehele leiate siit Tallinna loomaaed

Oodatud on kõik kommentaarid ja soovitused teistele 😀

Rabamurakas

Rabamurakas
From Wikimedia Commons, the free media repository. No machine-readable author provided.

Rabamurakad on astelpaju marjade järel järgmisel kohal C-vitamiini sisalduse poolest. Nendes on 3-4 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinides. Rabamurakas on ka rohkelt foolhapet ja mineraalaineid. Murakates on ka suhkruid ja sidrunhapet.

Rabamurakas kasvab, nagu nimigi ütleb, soistel märgadel aladel. Parimatel aastatel on marjade saagikus väga hea, korvid või ämbrid täituvad kiiresti. Marju on mõistlik korjata siis, kui need on täiesti küpsed. Sel juhul saad parima lõhnaga marjasaagi.

Kasutada saab rabamurakat kõikjal kus muidki marju – värskelt smoothie`des, toorputrudes, toormoosina. Kuna marjades on palju seemneid nagu vaarikates ja põldmarjadeski, on mõistlik neid mikseris korralikult peeneks jahvatada.

Raviks on kasutatud vilja ja ka kogu taime. Seda on kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra, kusepõie- ja südamehaiguste ravimisel. Rabamurakal on verd parandav ja puhastav toime.

Meremehed ja põhjamaa rahvad on murakat kasutanud skorbuudi ärahoidmiseks.

Teaduslikus meditsiinis on leitud, et rabamurakal on aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu.

Rabamuraka ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 2530 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Punane sõstar

Sirley – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=17614497

Punase sõstra punane värvaine on tuntud antioksüdant, mis hoiab immuunsuse korras. Samuti aitab punaste sõstarde söömine südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning vähkkasvajate ja hallkae ehk uuema nimetusega läätsekae vastu.

Punased sõstrad sisaldavad ka rohkelt kiudaineid – 100 grammis marjades on 4,30 grammi, mida on rohkem kui nii mõneski köögiviljas. Kiudained hoiavad soolestiku töö korras.

Punased sõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

C-vitamiini sisaldus võib erineda kuna see sõltub sordist, maapinnast ja marjade korjamise hetkest. Tavaliselt (41 milligrammi 100 grammi marjade kohta) jõuab see tsitruseliste tasemele.

Lisaks on punases sõstras veel vähesel määral B, A ja E vitamiine.

Mineraalidest leidub palju kaaliumi, järgmiseks tulevad fosfor ja kaltsium, järgmine on magneesium ning vähesemal määral rauda, naatriumit, tsinki, vaske ja mangaani.

Kalorsus on 56 kcal 100 grammi kohta.

Punaseid sõstraid on parim säilitada 0 kuni +2 kraadi C temperatuuril.Nii säilivad need kuni 3 nädalat. Neid võib ka säilitamiseks sügavkülmutada.

Punase sõstra ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 3387 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Vaarikas – väärtuslik mari

Vassil – Üleslaadija oma töö, Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=2698999

Vaarikaid on nagu maasikaidki nii metsikuid metsvaarikaid kui ka aedvaarikaid. Metsvaarikatel on tugevam lõhn. Niisketel kasvukohtadel kasvavad marjad suuremateks.

Vaarikate puhul on oluline need puhastada vaarikaussidest ennem kui hakkad maiustama! Levita marjad näiteks suurele taldrikule ja liiguta seda taldrikut. Ussidele see keerutamine ei meeldi ja nad tulevad välja 🙂

Vaarikates on palju vitamiine ja mineraale:

C, A, B, E ja K vitamiinidest ja naatriumit, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit. Vähesemal määral rauda, vaske, tsinki, joodi, mangaani, kroomi, seleeni ja niklit.

Kiudaineid on 4,4 g 100 g vaarikate kohta. Kiudained aitavad kolesterooli

Marjades on vähesel määral salitsüülhapet, millel on higistamaajav toime.

Magusaks teeb marjad neis sisalduv glükoos ja fruktoos.

Vaarika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 1227 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.