Punane sõstar

Sirley – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=17614497

Punase sõstra punane värvaine on tuntud antioksüdant, mis hoiab immuunsuse korras. Samuti aitab punaste sõstarde söömine südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning vähkkasvajate ja hallkae ehk uuema nimetusega läätsekae vastu.

Punased sõstrad sisaldavad ka rohkelt kiudaineid – 100 grammis marjades on 4,30 grammi, mida on rohkem kui nii mõneski köögiviljas. Kiudained hoiavad soolestiku töö korras.

Punased sõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

C-vitamiini sisaldus võib erineda kuna see sõltub sordist, maapinnast ja marjade korjamise hetkest. Tavaliselt (41 milligrammi 100 grammi marjade kohta) jõuab see tsitruseliste tasemele.

Lisaks on punases sõstras veel vähesel määral B, A ja E vitamiine.

Mineraalidest leidub palju kaaliumi, järgmiseks tulevad fosfor ja kaltsium, järgmine on magneesium ning vähesemal määral rauda, naatriumit, tsinki, vaske ja mangaani.

Kalorsus on 56 kcal 100 grammi kohta.

Punaseid sõstraid on parim säilitada 0 kuni +2 kraadi C temperatuuril.Nii säilivad need kuni 3 nädalat. Neid võib ka säilitamiseks sügavkülmutada.

Punase sõstra ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 3387 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Fields marked with an * are required

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga