Päikesetõusu smoothie

Värv küll pole roheline aga sisus leidub rohelise taime jõudu!

Alusta oma päeva rohelise smoothiega 🙂

Päikesetõusu smoothie
Päikesetõusu smoothie

Selleks on vaja:

1 banaan

1 apelsin

1 klaas mustsõstraid

1 klaas maasikaid

1 klaas ehk 2 dl spinatit

1 dl vett

Koori puuviljad ja pane kannu. Lisa marjad, spinat ja vesi. Mikserda korralikult läbi ja serveeri koheselt 🙂

Marjad võivad olla ka külmutatud.

Retseptist jätkub kahele inimesele.

Suurepärane maitsev jook alustamaks sinu päeva! Naudi ja ela 😀

 

Sinikas

Sinika maitse on mahedam kui mustikal ja C-vitamiini on rohkem. Sinikaid on kergem korjata, sest need kasvavad natuke kõrgema põõsa küljes.

Sinika rahvapärased nimetused on joovikasrukkisinikassoomari

{Information |Description={{en|1=Vaccinium uliginosum}} |Source=Own work by uploader |Author=Epukas

Sinika marjad on sinakad, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergused ja paljuseemnelised. Marjad valmivad juuliskuus. Sinika põõsad on hea saagikusega.

Marja viljaliha on mahlakas ning veidi lääge, vesise maitsega, sisaldab suhteliselt palju suhkruid ja vähe happeid.  Suhkrutest on ülekaalus peamiselt glükoos ja fruktoos ja hapetest leidub sidrun-, bensoe-, oblik- ja õunhapet. Hapete koguhulk on 1 kuni 1,5%.

Sinikates leidub ka suhteliselt vähesel määral parkaianeid ning see võimendab samuti nende lääget maitset.

Mikrotoitainetest leidub askorbiinhapet ehk C -vitamiini, isegi mitmekordselt rohkem kui mustikates. Sinikad ongi metsamarjade edetabelis suhteliselt esirinnas kuna marjades on C-vitamiini 100 grammis umbes 100 mg.

Marjades on ka arvestatav kogus bioflavonoide, mis on haigustele vastupanuvõime tõstmiseks vajalikud looduslikud antioksüdandid. Eriti tuleb rõhutada kvertsiini suhteliselt kõrget sisaldust.

Mikroelementidest on sinika marjades vaske, rauda, mangaani, tsinki ja koobaltit. Mineraalühenditest on piisavalt kaaliumi- ja magneesiumisooli.

Marjadest on tehtud nii moosi kui mahla ja ka kompotti. Valmistatakse samuti veini. On põhjustanud osadele inimsetele joobe tunnet kui nad on söönud neid marju liiga palju. See aga on isikupärane nähtus ehk siis ilmselt need inimesed võiksid sinikad metsa jätta. Teistele pole need marjad sama toimega. Kokkuvõttes pole sinika mari mürgine. Marju võib süüa värskelt otse põõsast ja lisada sellisena näiteks toormoosidesse, putrudesse jne.

Varasemal ajal keedeti sinika kuivatatud vartest ja lehtedest ka ravimteed, mida tarvitati palaviku alandamiseks ja liigesevalude vastu.

Lihtne ning sinikate biokeemilist koostist säilitav hoiustamise viis on marjade sügavkülmutamine või kuivatamine.

ORAC väärtus: 7,570 μ mol TE/100g.

Banaani-õuna-roomasalati smoothie

Rooma salati asemel või kasutada erinevaid rohelisi taimi- spinatit, peterselli, lehtkapsast jne

Tänane roheline smuuti on tehtud magusaks datlitega 🙂

Banaani-õuna-rooma salatismoothie
Banaani-õuna-rooma salatismoothie

Selleks on vaja:

2 dl rooma salatit

1 suur õun

1 banaan

1/2 sidrunit

2 datlit

1 dl vett

Koori puuviljad ja eemalda datlitest kivid. Kui sul on mahetooted, siis koori ainult banaan. Tükelda kõik puuviljad ja rooma salat ning pane kannu. Lisa datlid ja vesi ning sega saumikseriga ühtlaseks joogiks.

Retseptist jätkub kahele.

Head nautimist!

 

 

Roheline maius

Vahetades õuna- ja pirnisorti ning rohelist taime saad vaheldust oma rohelise smuuti maitsele 🙂

Roheline maius
Roheline maius

Selleks on vaja:

1 banaan

1 õun

1 pirn

4 rooma salati lehte

100 ml vett

Koori banaan ja tükelda kõik puuviljad ning salati lehed. Pane kõik kannu ning blenderda saumikseriga ühtlaseks smuutiks.

Sellest retseptist jätkub kahele 🙂

Head nautimist!

Apelsini-ploomi-pihlakasmoothie

Just nüüd on pihlakate aeg- leia viise panna ka neid natuke mõrkjaid marju oma menüüsse 🙂

Apelsini-ploomi-pihlakamarjasmoothie
Apelsini-ploomi-pihlakamarjasmoothie

Selleks on vaja:

1 apelsin

1 suurem ploom

50 g pihlakamarju

1 spl puuviljasuhkrut või mett (stevia suhkrut pane poole vähem)

Tükelda puuviljad ja pane kannu, lisa pihlakamarjad ja magusaine. Purusta kõik toiduained saumikseriga ühtlaseks smoothieks.

Vajadusel lisa natuke vett.

Proovi lisada ka erinevaid maitseaineid – näiteks kaneeli, ingverit, kardemoni- katseta 🙂

Mustika-apelsini toormoos

Käisin täna metsas seenel ja leidsin, et veel oli mustikaid põõsaste küljes. Nii ma korjasingi hoopis rohkem neid kui seeni. Kodus oli üks apelsin ja nii see moos alguse sai 🙂

Mustika-apelsini toormoos
Apelsini-mustika toormoos

200 g mustikaid

150 g apelsini

100 g puuviljasuhkrut

Pane kõik kannu ja mikserda saumikseriga ühtlaseks moosiks. Vala purki ja lase hea maitsta.

Kui teed suurema koguse, siis pane sügavkülmikusse -seal säilivad vitamiinid ja mineraalid hästi.

 

Mustsõstra-toorpuder

Mulle on alati meeldinud süüa putrusid, erinevatest viljadest ja erinevate lisanditega.

Mustsõstrad on C-vitamiini allikas ja aitavad immuunsüsteemi tugevdada.

Täna võtsin tööle kaasa vahepalaks toorpudru marjadega.

Mustsõstra-toorpuder
Mustsõstrad ja kaerahelbed- maitsev toorpuder.

Selleks on vaja:

50 g mustsõstraid

1/4 banaani

1 dl kaerahelbeid

1 spl chia-seemneid

1 spl kõrvitsaseemneid

1 spl seesamiseemneid

1, 5 dl kaerajogurtit (kookos-, mandli-, kaerapiima)

1 tl mett (stevia suhkrut, puuviljasuhkrut, glükoosi ehk viinamarjasuhkrut)

Mustsõstrad ja banaani võid püreestada. Mina jätsin marjad terveks ja tükeldasin banaani.

Pane marjad, banaan, seemned, helbed, mesi ja jogurt kõik ühte kaussi ja sega ära. Lase seista vähemalt 3 tundi või siis valmista puder eelneval õhtul järgmiseks päevaks valmis.

Head isu!

PS! Võid kasutada ka muid helbeid, näiteks rukki- või odrahelbeid jne.

Retsept on ühele inimesele.

 

Kukemari

Kukemarjad on söödavad marjad, kuid Eestis neid eriti ei korjata sest arvatakse, et need on mürgised.

Kukemari
Opioła Jerzy – Oma teos

Kukemarjal on mahe maitse, sest orgaanilisi happeid leidub neis võrdlemisi vähe. seega sobib see hästi kokku muude marjadega. Päris ilma orgaaniliste hapeteta pole muidugi ka kukemari – neis marjades on õun-, sidrun-, askorbiin- ja bensoehapet. Valminud kukemarjades leidub ka erinevaid suhkruid – on nii glükoosi kui ka fruktoosi, samuti vähesel määral sahharoosi. Marjadele musta värvuse annavad tumedad pigmendid antotsüaanid. Mineraalainetest on kukemarjades kõige rohkem kaaliumit.

Musta värvi marjades on rohkelt kiudaineid ja vitamiine. Neis leidub palju C-vitamiini ja sellepärast on kukemari olnud Põhjas elavatele inimestele  tähtis C-vitamiini allikas. Nende marjade toime on tugevalt antioksüdantne ehk põletike vastane. Juba ammu on teada olnud ka kukemarjade kerge vett väljutav toime. Vanad põhjas elavad rahvad kasutasid ka taime lehti ja varsi ravitee tegemiseks. Seda tõmmist joodi kõhuhädade korral ja jahtunud tõmmist kasutati silmakompressina silmapõletike korral.

Kukemarju saab säilitada samamoodi nagu jõhvikaid hoides neid lihtsalt pudelis/purgis vee sees.

Kukemari kasvab põhiliselt Põhja- Eestis, Norras, Rootsis, Soomes ja Põhja- Ameerikas.

Mina mäletan oma lapsepõlvest neid marju Klooga-Ranna liivaluidetelt, kohe ranna mändide alt.

ORAC väärtus on 7,890 μ mol TE/100g.

 

Super smoothie

Smoothie, mis on sametiselt pehme ja magus, samas laetud täis vitamiine ja mineraale 😀

Super smoothie
Super smoothie. Foto: Ilona Link

Selleks on vaja:

1,5 dl kaerajogurtit või mingit muud jogurtit

1/2 banaani (võib olla ka külmutatud)

1/2 avokaadot

2 cosmopolitani salatilehte

1 kiivi

1/4 värsket kurki või 1/2 avamaa kurki

2 spl täistera speltanisujahu või mingeid muid helbeid/jahu

1 kuhjaga spl mett

1/2 tl vanilli pulbrit

Mõõda jogurt klaaskannu ja lisa banaan. Kui banaan oli külmutatud, siis tuleb smoothie meeldivalt jahe. Minul polnud aega oodata mil banaan külmub 😛

Järgmiseks lisa ülejäänud koostisosad ja sega hoolega läbi ühtlaseks kreemjaks massiks.

Super Smoothie
Smoothie täis powerit!

Lisaks pane valmis joogile peale – kakaod, marju, purustatud pähkleid või mandleid.

Head maiustamist kõigile smoothie sõpradele 😀

 

Jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari on tuntud hapuka maitsega marjade poolest. Seda on ka läbi aegade kasutatud rahvameditsiinis.

Jõhvikas on väärtuslik mari
Photo by Keith Weller – Image Number K4414-14 ( http://www.ars.usda.gov/is/graphics/photos/k4414-14.htm ), Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=146690

Jõhvika marjade hapu maitse tuleneb oblik-, sidrun- ja muude hapete sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi.

Jõhvikates on ka looduslikke suhkruid. Hapete tõttu aga pole nende, jõhvikas esinevate fruktoosi ja glükoosi, magusat maitset tunda. Jõhvikates on häid kiudaineid – tselluloosi ja pektiini, mis aitavad meil organismi puhastada.

Jõhvikamarju saab tänapäeval kasutada igapäevaselt värskete või külmutatud marjadena. Vanasti säilitati neid pudelis vee sees. Neid võib panna smuutidesse, teha toormahla või lihtsalt süüa sellistena nagu need on.

Jõhvikatest valmistatud joogid, peale selle, et need on üldiselt kasulikud, parandavad haige enesetunnet palaviku korral ja alandavad vererõhku. Jõhvikaid kasutatakse ka kuseteedepõletike raviks.

Ettevaatlik peaks olema vaid maksa- ja maohädade puhul, sest neile elunditele võib liigne happeid sisaldavate marjade söömine kahjulikult mõjuda. Süüa võib aga siiski jälgi enesetunnet!

Ameerika keemikute uurimuste põhjal, on tehtud kindlaks, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast paremini hoida ära või tõrjuda vähkkasvajate teket, insulti ja muid südameveresoonkonna haigusi.