Jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari on tuntud hapuka maitsega marjade poolest. Seda on ka läbi aegade kasutatud rahvameditsiinis.

Jõhvikas on väärtuslik mari
Photo by Keith Weller – Image Number K4414-14 ( http://www.ars.usda.gov/is/graphics/photos/k4414-14.htm ), Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=146690

Jõhvika marjade hapu maitse tuleneb oblik-, sidrun- ja muude hapete sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi.

Jõhvikates on ka looduslikke suhkruid. Hapete tõttu aga pole nende, jõhvikas esinevate fruktoosi ja glükoosi, magusat maitset tunda. Jõhvikates on häid kiudaineid – tselluloosi ja pektiini, mis aitavad meil organismi puhastada.

Jõhvikamarju saab tänapäeval kasutada igapäevaselt värskete või külmutatud marjadena. Vanasti säilitati neid pudelis vee sees. Neid võib panna smuutidesse, teha toormahla või lihtsalt süüa sellistena nagu need on.

Jõhvikatest valmistatud joogid, peale selle, et need on üldiselt kasulikud, parandavad haige enesetunnet palaviku korral ja alandavad vererõhku. Jõhvikaid kasutatakse ka kuseteedepõletike raviks.

Ettevaatlik peaks olema vaid maksa- ja maohädade puhul, sest neile elunditele võib liigne happeid sisaldavate marjade söömine kahjulikult mõjuda. Süüa võib aga siiski jälgi enesetunnet!

Ameerika keemikute uurimuste põhjal, on tehtud kindlaks, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast paremini hoida ära või tõrjuda vähkkasvajate teket, insulti ja muid südameveresoonkonna haigusi.

 

 

Rabamurakas

Rabamurakas
From Wikimedia Commons, the free media repository. No machine-readable author provided.

Rabamurakad on astelpaju marjade järel järgmisel kohal C-vitamiini sisalduse poolest. Nendes on 3-4 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinides. Rabamurakas on ka rohkelt foolhapet ja mineraalaineid. Murakates on ka suhkruid ja sidrunhapet.

Rabamurakas kasvab, nagu nimigi ütleb, soistel märgadel aladel. Parimatel aastatel on marjade saagikus väga hea, korvid või ämbrid täituvad kiiresti. Marju on mõistlik korjata siis, kui need on täiesti küpsed. Sel juhul saad parima lõhnaga marjasaagi.

Kasutada saab rabamurakat kõikjal kus muidki marju – värskelt smoothie`des, toorputrudes, toormoosina. Kuna marjades on palju seemneid nagu vaarikates ja põldmarjadeski, on mõistlik neid mikseris korralikult peeneks jahvatada.

Raviks on kasutatud vilja ja ka kogu taime. Seda on kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra, kusepõie- ja südamehaiguste ravimisel. Rabamurakal on verd parandav ja puhastav toime.

Meremehed ja põhjamaa rahvad on murakat kasutanud skorbuudi ärahoidmiseks.

Teaduslikus meditsiinis on leitud, et rabamurakal on aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu.

Rabamuraka ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 2530 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Kibuvitsamarjad – C vitamiiniallikas

Kibuvitsamarjad- C vitamiini allikas
By Jürgen Howaldt – Oma teos (selbst erstelltes Foto), CC BY-SA 2.0 de, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=375795

Kibuvitsamarjades on märgatav kogus C-vitamiini, ca 1700-2000 mg 100 grammi kuivatatud marjade kohta (2-4 marja katab päevase C-vitamiini vajaduse). Lisaks on A- ja E- vitamiini ja antioksüdante.

Marjades on ka rohkesti mineraalaineid: kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani ja fosforit; samuti ka parkaineid, flavonoide, eeterlikke õlisid, pektiini ja fütontsiide.

Kibuvitsamarjade söömine aitab kui on:

  • paha olla
  • kuseteede haigused
  • liigesevalud
  • peavalud
  • südame- ja veresoonkonna haigused

Lihtne on kasutada kuivatatud jahvatatud marju, mida võib panna smoothie`de, putrude ja jogurtite sisse või siis keeta nendest teed.

Samuti võib neid süüa värskelt toorhoidisena. Sel juhul tuleb marjad eelnevalt puhastada seemnetest ja karvakestest.

Külmunud marjadel pole enam raviomadusi, sellepärast soovitan neid mitte säilitada sügavkülmas.

Kuidas ravida kilpnääret – sibula kaelakompress

Sibul soki sisse

By CFCF - Own work, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=33190618
By CFCF – Own work, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=33190618

Kilpnääre on väga oluline osa sinu organismist, selle korrapärane töötamine reguleerib kogu sinu keha tööd ja annab elujõudu. Selleks vajab kilpnääre pidevalt piisavat hulka joodi. Kui joodi on vähe, siis see annab endast kohe teada. Kilpnääre suureneb, sa tunned kroonilist väsimust ja hormonaalne tasakaal on rikutud.

Kilpnäärme normaalset tööd taastada aitavad merikasvud (merikapsas, vetikad), merekala, viinamarjad, õunad, oblikas, spargel ja sibul. Väga vajavad joodi väikesed lapsed ja rasedad naised.

Kuna mind kimbutab viimasel ajal kilpnääre ja keemiat endale jätkuvalt sisse süüa ei taha, siis proovin vanarahva tarkusi tervenemisel ära kasutada. Tablette olengi söönud juba 3,5 kuud ja niikui lõpetasin oli vana valu kohe platsis.

Kaelakompressiks on vaja:

  1. punast sibulat 500 g
  2. marlit, mille vahele sibul purustatud kujul panna.

Mina võtsin ainult ühe sibula ning mulle sellest jätkus.

  1. Purustasin sibula saumikseriga. Võid ka läbi hakklihamasina lasta, kui vajad suuremat kogust kui mina.Sibul oli minul tavaline valge sibul.
  2. Pane purustatud sibul marli vahele ja aseta kaelale. Hoia kaelal 2 tundi.
  3. Kata marli kompressipaberiga ja pane kõige ümber veel soe sall.

Mina heitsin pikali ja uinusin kaheks tunniks, sest püstasendis oli kuidagi ebameeldiv olla, aga igaüks ikka omamoodi.

See kompress on eriti hea neile, kellel on kilpnääre suurenenud – ühe kuu möödudes on tulemus märgatav.

Sellist kompressi peab tegema 2 korda nädalas terve 1 kuu jooksul. Sel viisil saad sa oma kilpnäärme terveks ravida ja ka profülaktika mõttes jätkata järgneva aasta jooksul.

Kindlasti jälgi oma tervist ja jaga seda ravimeetodit ka oma sõpradega!

Allikas: http://takprosto.cc/kak-vylechit-shchitovidnuyu-zhelezu/