Jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari on tuntud hapuka maitsega marjade poolest. Seda on ka läbi aegade kasutatud rahvameditsiinis.

Jõhvikas on väärtuslik mari
Photo by Keith Weller – Image Number K4414-14 ( http://www.ars.usda.gov/is/graphics/photos/k4414-14.htm ), Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=146690

Jõhvika marjade hapu maitse tuleneb oblik-, sidrun- ja muude hapete sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi.

Jõhvikates on ka looduslikke suhkruid. Hapete tõttu aga pole nende, jõhvikas esinevate fruktoosi ja glükoosi, magusat maitset tunda. Jõhvikates on häid kiudaineid – tselluloosi ja pektiini, mis aitavad meil organismi puhastada.

Jõhvikamarju saab tänapäeval kasutada igapäevaselt värskete või külmutatud marjadena. Vanasti säilitati neid pudelis vee sees. Neid võib panna smuutidesse, teha toormahla või lihtsalt süüa sellistena nagu need on.

Jõhvikatest valmistatud joogid, peale selle, et need on üldiselt kasulikud, parandavad haige enesetunnet palaviku korral ja alandavad vererõhku. Jõhvikaid kasutatakse ka kuseteedepõletike raviks.

Ettevaatlik peaks olema vaid maksa- ja maohädade puhul, sest neile elunditele võib liigne happeid sisaldavate marjade söömine kahjulikult mõjuda. Süüa võib aga siiski jälgi enesetunnet!

Ameerika keemikute uurimuste põhjal, on tehtud kindlaks, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast paremini hoida ära või tõrjuda vähkkasvajate teket, insulti ja muid südameveresoonkonna haigusi.

 

 

Astelpaju marjad – vitamiinide allikas

Astelpaju marjad
© Hans Hillewaert /, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=2613475

Astelpaju kasvab looduses kivistel mererandadel. See talub soolast vett paremini kui muud taimed. Seal kus astelpajusid kasvab palju lähestikku, tekib okkaline dzungel, millest läbi minna on peaaegu võimatu.

Astelpaju marjad sisaldavad rohkelt C-vitamiini. Neis on ka palju B-vitamiini ning A, K, ja E -vitamiine. Neil on tugev hapu maitse, nii et smoothiedesse tuleb lisada midagi magusat, näiteks datleid või viigimarju, mis teeb joogi magusaks. Ka kohvi on astelpaju marjadele sobiv kaaslane jookides.

Astelpaju marju saab kasutada värskelt ja külmutatult või hoopis kuivatatult astelpaju marjapulbrina.

Astelpaju marju on kasutatud ravimina juba ennem kui vitamiinid leiutati. Marjadest tehtud püreega raviti kõhulahtisust ja seemnetega kõhukinnisust. Lehtede ja õitega raviti reumat, podagrat, skorbuuti ja nahalööbeid.

Rabamurakas

Rabamurakas
From Wikimedia Commons, the free media repository. No machine-readable author provided.

Rabamurakad on astelpaju marjade järel järgmisel kohal C-vitamiini sisalduse poolest. Nendes on 3-4 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinides. Rabamurakas on ka rohkelt foolhapet ja mineraalaineid. Murakates on ka suhkruid ja sidrunhapet.

Rabamurakas kasvab, nagu nimigi ütleb, soistel märgadel aladel. Parimatel aastatel on marjade saagikus väga hea, korvid või ämbrid täituvad kiiresti. Marju on mõistlik korjata siis, kui need on täiesti küpsed. Sel juhul saad parima lõhnaga marjasaagi.

Kasutada saab rabamurakat kõikjal kus muidki marju – värskelt smoothie`des, toorputrudes, toormoosina. Kuna marjades on palju seemneid nagu vaarikates ja põldmarjadeski, on mõistlik neid mikseris korralikult peeneks jahvatada.

Raviks on kasutatud vilja ja ka kogu taime. Seda on kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra, kusepõie- ja südamehaiguste ravimisel. Rabamurakal on verd parandav ja puhastav toime.

Meremehed ja põhjamaa rahvad on murakat kasutanud skorbuudi ärahoidmiseks.

Teaduslikus meditsiinis on leitud, et rabamurakal on aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu.

Rabamuraka ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 2530 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Punane sõstar

Sirley – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=17614497

Punase sõstra punane värvaine on tuntud antioksüdant, mis hoiab immuunsuse korras. Samuti aitab punaste sõstarde söömine südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning vähkkasvajate ja hallkae ehk uuema nimetusega läätsekae vastu.

Punased sõstrad sisaldavad ka rohkelt kiudaineid – 100 grammis marjades on 4,30 grammi, mida on rohkem kui nii mõneski köögiviljas. Kiudained hoiavad soolestiku töö korras.

Punased sõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

C-vitamiini sisaldus võib erineda kuna see sõltub sordist, maapinnast ja marjade korjamise hetkest. Tavaliselt (41 milligrammi 100 grammi marjade kohta) jõuab see tsitruseliste tasemele.

Lisaks on punases sõstras veel vähesel määral B, A ja E vitamiine.

Mineraalidest leidub palju kaaliumi, järgmiseks tulevad fosfor ja kaltsium, järgmine on magneesium ning vähesemal määral rauda, naatriumit, tsinki, vaske ja mangaani.

Kalorsus on 56 kcal 100 grammi kohta.

Punaseid sõstraid on parim säilitada 0 kuni +2 kraadi C temperatuuril.Nii säilivad need kuni 3 nädalat. Neid võib ka säilitamiseks sügavkülmutada.

Punase sõstra ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 3387 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Vaarikas – väärtuslik mari

Vassil – Üleslaadija oma töö, Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=2698999

Vaarikaid on nagu maasikaidki nii metsikuid metsvaarikaid kui ka aedvaarikaid. Metsvaarikatel on tugevam lõhn. Niisketel kasvukohtadel kasvavad marjad suuremateks.

Vaarikate puhul on oluline need puhastada vaarikaussidest ennem kui hakkad maiustama! Levita marjad näiteks suurele taldrikule ja liiguta seda taldrikut. Ussidele see keerutamine ei meeldi ja nad tulevad välja 🙂

Vaarikates on palju vitamiine ja mineraale:

C, A, B, E ja K vitamiinidest ja naatriumit, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit. Vähesemal määral rauda, vaske, tsinki, joodi, mangaani, kroomi, seleeni ja niklit.

Kiudaineid on 4,4 g 100 g vaarikate kohta. Kiudained aitavad kolesterooli

Marjades on vähesel määral salitsüülhapet, millel on higistamaajav toime.

Magusaks teeb marjad neis sisalduv glükoos ja fruktoos.

Vaarika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 1227 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Maasikas – uskumatult palju rauda!

Mis oleks eestimaa suvi ilma maasikateta? Miksi ei võida otse peenramaalt nopitud päikesesooja maasika lõhna! 

Magus maasikas ei vaja midagi lisaks, aga kui juhtub olema natuke hapukam mari, siis parim kaaslane maasikale on vahtrasiirup.

Maasikas on mahlane ja magus ning see annab vähe kaloreid. 100 grammis maasikates on vaid 38 kalorit.

Maasikad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Maasikas on palju C- vitamiini – rohkem kui apelsinis. 2 dl (100g) maasikaid katab juba päevase C-vitamiini vajaduse (60 milligrammi).

Muudest vitamiinidest leidub maasikas A, B, E ja K vitamiini.

Maasikas on ka palju tervisele kasulikke mikroelemente, nagu rauda, koobaltit, joodi, vaske,tsinki ja mangaani.

Maasika kiudainete sisaldus on samuti võrdlemisi suur (2,4 protsenti)- 2 dl maasikaid sisaldab sama palju kiudaineid kui rukkileiva viil.

Värkse maasikas sisaldab ka fenoole, mis tugevdavad immuunsüsteemi ja ja toimivad antioksüdantidena. Need takistavad kahjulike mikroobide kasvu.

Maasikas viib kehast välja liigse vedeliku.

Maasika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 1536 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Mustsõstar – maitsev tervisetooja

Mustsõstar
Public Domain, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=60368

Mustsõstra kasulikkusest tervisele on teatud juba kaua aega. Mäletan omastki lapsepõlvest kuidas ema jootis kuuma mustsõstrajooki kui haige olin. Marja toime on higistama ajav ja immuunsüsteemi tugevdav.

Mustsõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Mustsõstras on rohkesti C- vitamiini (181 milligrammi 100 grammi marjade kohta) ja veel on marjades P, B, E  ja A vitamiine.

Mineraalidest on kõige rohkem kaaliumi, seejärel tulevad fosfor ja kaltsium, siis magneesium ning vähesemal määral on naatriumit, rauda, tsinki, mangaani ja vaske.

Mustsõstra lehtedes on C-vitamiini ja baktereid hävitava toimega aineid – füntotsiide.

Need marjad toimivad antioksüdantidena, mustsõstra kesta värvaine -antotsüaniin, aeglustab vähirakkude teket ja arengut.

Mustsõstraid kasuta toormooside, smoothiede ja toorputrude valmistamisel, niiviisi saad kõik kasulikud ained kätte. Muidugi võid maiustada ka lihtsalt marjadega, näiteks tervisliku vahepalana. Või siis panna neid marju hommikupudru peale ja värsketesse salatitesse.

Parim säilitamise viis oleks külmutamine, kas siis tervete marjadena või toormoosina. Kui tahad magusat moosi, siis lisa puuviljasuhkrut, glükoosi või steviat mitte tavalist valget suhkrut.

Mustsõstra ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 5347 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Karusmari ehk tikker

CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=29312

Karusmari ehk põhjamaade viinamari on hea mahla mari. Magusaks teeb marja glükoos, ja fruktoos, vähesel määral ka sahharoos. Marjades on veel orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid ja kiudaineid (kuni 5 %).

Karusmarjad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Karusmarjas on rohkelt kaaliumi (176 milligrammi 100 grammi kohta) ja üsna palju K -vitamiini. Lisaks on A, B, C ja E vitamiine.

Mineraalainetest leidub veel kaltsiumit, fosforit, magneesiumit ja vähesemal määral naatriumit, rauda, mangaani, tsinki, vaske, niklit, joodi, kroomi ja seleeni.

Kalorsus on 43 kcal 100 grammi kohta.

Kuidas lisada karusmarja oma päevamenüüsse?

Kasuta karusmarju smoothiedes ,(toor)putrudes, salatites või maiusta lihtsalt marjadena.

Karusmarja mahlast saab abi palaviku alandamiseks, marjade söömine parandab organismi ainevahetust ja korrastab seedimist ning viib kehast liigse vedeliku välja.

Karusmarjade säilitamine:

Kõige parem on karusmarju sügavkülmutada. Mina purustan marjad mikseriga toormoosiks ja külmutan koheselt, et säiliksid võimalikult hästi vitamiinid ja mineraalid.

Karusmarja ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 3332 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Kibuvitsamarjad – C vitamiiniallikas

Kibuvitsamarjad- C vitamiini allikas
By Jürgen Howaldt – Oma teos (selbst erstelltes Foto), CC BY-SA 2.0 de, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=375795

Kibuvitsamarjades on märgatav kogus C-vitamiini, ca 1700-2000 mg 100 grammi kuivatatud marjade kohta (2-4 marja katab päevase C-vitamiini vajaduse). Lisaks on A- ja E- vitamiini ja antioksüdante.

Marjades on ka rohkesti mineraalaineid: kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani ja fosforit; samuti ka parkaineid, flavonoide, eeterlikke õlisid, pektiini ja fütontsiide.

Kibuvitsamarjade söömine aitab kui on:

  • paha olla
  • kuseteede haigused
  • liigesevalud
  • peavalud
  • südame- ja veresoonkonna haigused

Lihtne on kasutada kuivatatud jahvatatud marju, mida võib panna smoothie`de, putrude ja jogurtite sisse või siis keeta nendest teed.

Samuti võib neid süüa värskelt toorhoidisena. Sel juhul tuleb marjad eelnevalt puhastada seemnetest ja karvakestest.

Külmunud marjadel pole enam raviomadusi, sellepärast soovitan neid mitte säilitada sügavkülmas.

Pihlakamari

Pihlakamarjad
Taken by me, Jonik, on August 25, 2004.

Pihlakas on eestlastel olnud püha puu. See istutati kodu lähedale kaitseks kõige kurja eest.

Pihlakamarjad on küll hapud sorbiinhappe sisalduse tõttu, aga sobivad siiski süüa. Peale öökülma kui sorbiinhape laguneb, muutuvad marjad magusamaks.

Pihlakamarjades on palju C-vitamiini, lisaks on  D, K, E, B vitamiine.

Mineraalainetest on pihlakamarjades rohkesti rauda, magneesiumit, kaaliumit, kaltsiumit, fosforit, räni, väävlit, mangaani jt.

Pihlakamarju võib süüa värskelt otse puust või toormoosina, võib lisada smoothiedesse ja kasutada moosi ning marmelaadi valmistamiseks. Neid võib marineerida või kuivatada. Kuivatatud marjadest ja lehtedest võib teha teed.

Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju higistama ajava vahendina ja kõhukinnisuse korral seedimist ergutavana lahtistina. Samuti skorbuudi, verejooksude, reuma ja kopsuhaiguste vastu.

Pihlakamarju võib säilitada toormoosina või tervete marjadena sügavkülmikus, siis säiluvad kõik kasulikud ained kõige paremini 🙂