Mustsõstar – maitsev tervisetooja

Mustsõstar
Public Domain, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=60368

Mustsõstra kasulikkusest tervisele on teatud juba kaua aega. Mäletan omastki lapsepõlvest kuidas ema jootis kuuma mustsõstrajooki kui haige olin. Marja toime on higistama ajav ja immuunsüsteemi tugevdav.

Mustsõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Mustsõstras on rohkesti C- vitamiini (181 milligrammi 100 grammi marjade kohta) ja veel on marjades P, B, E  ja A vitamiine.

Mineraalidest on kõige rohkem kaaliumi, seejärel tulevad fosfor ja kaltsium, siis magneesium ning vähesemal määral on naatriumit, rauda, tsinki, mangaani ja vaske.

Mustsõstra lehtedes on C-vitamiini ja baktereid hävitava toimega aineid – füntotsiide.

Need marjad toimivad antioksüdantidena, mustsõstra kesta värvaine -antotsüaniin, aeglustab vähirakkude teket ja arengut.

Mustsõstraid kasuta toormooside, smoothiede ja toorputrude valmistamisel, niiviisi saad kõik kasulikud ained kätte. Muidugi võid maiustada ka lihtsalt marjadega, näiteks tervisliku vahepalana. Või siis panna neid marju hommikupudru peale ja värsketesse salatitesse.

Parim säilitamise viis oleks külmutamine, kas siis tervete marjadena või toormoosina. Kui tahad magusat moosi, siis lisa puuviljasuhkrut, glükoosi või steviat mitte tavalist valget suhkrut.

Mustsõstra ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 5347 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Karusmari ehk tikker

CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=29312

Karusmari ehk põhjamaade viinamari on hea mahla mari. Magusaks teeb marja glükoos, ja fruktoos, vähesel määral ka sahharoos. Marjades on veel orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid ja kiudaineid (kuni 5 %).

Karusmarjad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Karusmarjas on rohkelt kaaliumi (176 milligrammi 100 grammi kohta) ja üsna palju K -vitamiini. Lisaks on A, B, C ja E vitamiine.

Mineraalainetest leidub veel kaltsiumit, fosforit, magneesiumit ja vähesemal määral naatriumit, rauda, mangaani, tsinki, vaske, niklit, joodi, kroomi ja seleeni.

Kalorsus on 43 kcal 100 grammi kohta.

Kuidas lisada karusmarja oma päevamenüüsse?

Kasuta karusmarju smoothiedes ,(toor)putrudes, salatites või maiusta lihtsalt marjadena.

Karusmarja mahlast saab abi palaviku alandamiseks, marjade söömine parandab organismi ainevahetust ja korrastab seedimist ning viib kehast liigse vedeliku välja.

Karusmarjade säilitamine:

Kõige parem on karusmarju sügavkülmutada. Mina purustan marjad mikseriga toormoosiks ja külmutan koheselt, et säiliksid võimalikult hästi vitamiinid ja mineraalid.

Karusmarja ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 3332 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Kibuvitsamarjad – C vitamiiniallikas

Kibuvitsamarjad- C vitamiini allikas
By Jürgen Howaldt – Oma teos (selbst erstelltes Foto), CC BY-SA 2.0 de, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=375795

Kibuvitsamarjades on märgatav kogus C-vitamiini, ca 1700-2000 mg 100 grammi kuivatatud marjade kohta (2-4 marja katab päevase C-vitamiini vajaduse). Lisaks on A- ja E- vitamiini ja antioksüdante.

Marjades on ka rohkesti mineraalaineid: kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani ja fosforit; samuti ka parkaineid, flavonoide, eeterlikke õlisid, pektiini ja fütontsiide.

Kibuvitsamarjade söömine aitab kui on:

  • paha olla
  • kuseteede haigused
  • liigesevalud
  • peavalud
  • südame- ja veresoonkonna haigused

Lihtne on kasutada kuivatatud jahvatatud marju, mida võib panna smoothie`de, putrude ja jogurtite sisse või siis keeta nendest teed.

Samuti võib neid süüa värskelt toorhoidisena. Sel juhul tuleb marjad eelnevalt puhastada seemnetest ja karvakestest.

Külmunud marjadel pole enam raviomadusi, sellepärast soovitan neid mitte säilitada sügavkülmas.

Pihlakamari

Pihlakamarjad
Taken by me, Jonik, on August 25, 2004.

Pihlakas on eestlastel olnud püha puu. See istutati kodu lähedale kaitseks kõige kurja eest.

Pihlakamarjad on küll hapud sorbiinhappe sisalduse tõttu, aga sobivad siiski süüa. Peale öökülma kui sorbiinhape laguneb, muutuvad marjad magusamaks.

Pihlakamarjades on palju C-vitamiini, lisaks on  D, K, E, B vitamiine.

Mineraalainetest on pihlakamarjades rohkesti rauda, magneesiumit, kaaliumit, kaltsiumit, fosforit, räni, väävlit, mangaani jt.

Pihlakamarju võib süüa värskelt otse puust või toormoosina, võib lisada smoothiedesse ja kasutada moosi ning marmelaadi valmistamiseks. Neid võib marineerida või kuivatada. Kuivatatud marjadest ja lehtedest võib teha teed.

Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju higistama ajava vahendina ja kõhukinnisuse korral seedimist ergutavana lahtistina. Samuti skorbuudi, verejooksude, reuma ja kopsuhaiguste vastu.

Pihlakamarju võib säilitada toormoosina või tervete marjadena sügavkülmikus, siis säiluvad kõik kasulikud ained kõige paremini 🙂

Pohl – üks kõrgema ORAC väärtusega marjadest maakeral

Harilik pohl ehk palukas on mitmeaastane kääbuspõõsas.

By Jonas Bergsten – Photo taken by Jonas Bergsten using a Canon PowerShot G3., Public Domain, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=1233144

Pohlad on eestlasele vanad tuttavad marjad. Mäletan lapsepõlvest kuidas külmkapis oli ikka pudelisse vette pandud pohlad, mida sealt lihtsalt süüa sai või salatisse lisati. Samuti tehti selajal pohlamoosi ja õuna-pohlamoosi. Pohlamoos oli tavaliselt lihatoitude ja verivorstide kaaslane 😛 Aga leidis tee ka pudru peale või moosisaiale.

Tänapäeval lisatakse pohli smuutidesse, salatitesse, (toor)putrudesse või süüakse lihtsalt tervisliku vahepalana. Loe edasi “Pohl – üks kõrgema ORAC väärtusega marjadest maakeral”

Mustikas – põhjamaa supermari

Markri – Üleslaadija oma töö (etwiki), CC BY-SA 2.5, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=19664435

Uurimused on tõestanud, et mustikas on üks maailma tervislikumate marjade hulgast. Võib öelda, et superfood ehk siis kõrge väärtusega mari.

Kõrge väärtuse annab mustikale just selle tumesinine värvaine, mis on väga tugev ja aktiivne antioksüdant.

Mustikad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

C – vitamiini, mille sisaldus on eriti kõrge- 44,0 mg 100 grammi kohta.

B – vitamiine (B1, B2, B3, B5, B6).

A – vitamiini ja E-vitamiini.

Mineraalidest sisaldab mustikas kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit,mangaani, naatriumit, fosforit ja vähemal määral rauda, vaske, tsinki, joodi ja kroomi.

Mustikate söömine tugevdab immunsüsteemi, vähendab seedeelundite põletikke, hoiab aju terve, vähendab südamehaiguste ja veresoonte lupjumise riski.

Mustikate söömine suurendab ka kollageeni tootmist meie kehades ning see muudab naha elastsemaks.

Mustikas nagu jõhvikaski võib parandada kuseteede põletikke põdeva haige enesetunnet.

Kuidas lisada mustikat oma päevamenüüsse?

Kasuta mustikaid smoothiedes, putrudes, salatites või maiusta lihtsalt marjadena.

Ka mustika lehtedest võib keeta tervislikku teed.

Mustika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 6552 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

 

 

 

Marjad aitasid juba kaugeid esivanemaid

Maakeral kasvab ja valmib palju erinevaid marju. Kõige kasulikumaks peetakse süüa oma maa marju kuna need saad kätte nüüd ja praegu. Vitamiinid ja mineraalid on siis veel kõik ilusasti alles. Muidugi mõistlik on need marjad, mida hiljem süüa soovid kohe ruttu ära külmutada, et võimalikult hästi säiliks üle talve.

Marjad aitasid meie esivanemaid elus püsida pikkadel külmadel talvedel. Ka linnud ja loomad söövad marju. Näiteks karu sööb ennem talveund kilode kaupa marju päevas. Marjade tumedas koores on flavonoidid, mis on väga tugevad antioksüdandid. Need võitlevad põletike vastu paremini kui aspiriin. Eesti metsadest toon esile mustika ja jõhvika, neid süües kaitsed ennast ka mälu nõrgenemise ja veresoonte lubjastumise vastu.

Kindlasti on marjadel veel palju muidki tervisele kasulikke omadusi, tõin siin välja vaid mõned näited 🙂