Jookse looduses

Jooksmine on väga hea sinu tervisele, kuid tähtis on ka see kus sa jooksed.

Kui lippad ringi linnas, siis tõmbad endale iga hingetõmbega sisse rohkem heitgaase ja muid õhus olevaid mürke kui need kes kõnnivad või liiguvad ühistranspordiga. Niimoodi tekib suurem võimalus saada kopsuhaigusi…

Sellepärast mine jooksma sinna, kus on puhas/puhtam õhk – linna serva loodusesse; suurde parki, kus puud peatavad osa saastest; isegi terviseklubi jooksurada on parem 🙂

Kui pole kuidagi võimalik mujale jooksma minna, siis vali vähemalt oma trenni ajaks varajane hommik, hetk mil öö jooksul on õhk puhtamaks muutunud ja uued heitgaasid pole veel jõudnud oma tööd tegema hakata 🙂

Tervist ja pikka mõnusat elu!

Bataat, uus tervislik toit meie laual

Bataat-maguskartul
Bataat, pildistaja Ilona Link

Bataat on suurepärane tärkliserohke toit.

Bataadis on palju A vitamiini ehk beetakaroteeni ja C vitamiini- rohkem kui porgandis.

Bataadis on palju proteiini- rohkem kui riisis ja nisus ning ka rohkem kiudaineid kui kaerakliides.

Bataatides on väga palju dehüdroepiandrosterooni ehk DHEAS-i. Seda toodavad inimese aju ja neerupealised kogu aeg ning sellest organism teeb omakorda naissuguhormoone ja meessuguhormoone. Need hormoonid on tähtsad sellepärast, et need on vananemise vastased. Kuna vananev organism toodab järjest vähem neid hormoone ise, siis on väga kasulik süüa toitu, millest saab dehüdroepiandrosterooni juurde.

Leia siis bataat poest üles ja söö seda kasvõi iga päev. Parim on muidugi kui valmistad värskeid salateid kuhu lisad bataati.

Bataadi ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 902 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Sool meie toidulaual

Soola on tuntud ja kasutatud läbi mitmete sajandite. Soolaga säilitatakse toiduaineid, nagu näiteks soolatud seened, liha, kala ja maitseköögiviljad. Samas tuleb jälgida, et soola ei kasutaks liiga palju, eriti just rafineeritud soola ehk tavalist lauasoola. Rohke lauasoola kasutamine kõrgendab riski haigestuda mao-, söögitoru- ja põievähki. Soolas sisalduv naatrium on ühenduses südame ja veresoonkonna haigustega.

Samas inimese organism siiski vajab natukene soola päevas. Toidule võiksid siis lisada 3-6 grammi soola päevas ja see sool võiks olla rafineerimata ehk puhastamata meresool või näiteks roosa himaalaja sool. Liigse soola asemel kasuta toidu maitsestamiseks maitsetaimi ja näiteks küüslauku.

Alati on oodatud mõtted ja tähelepanekud antud teemal 🙂

Söö rohkem köögivilju ja vähenda liha kogust

Taimetoitlased haigestuvad vähki teistega võrreldes palju harvemini. Tervena olemiseks vajame palju kiudaineid ja neid leidub just aedviljades. Kuid kui päriselt lihast loobuda ei taha või ei suuda, siis paremaks teeb olukorra ka see et jätame lihatoidud nädalavahetuseks.

Ehk siis viis päeva aedviljad meie taldrikul ja kahel päeval võid lisada liha 🙂

Pikem tervem elu 😀

Söö suurem osa oma toidust päeva esimeses pooles

Vana tõde on see, et  targem on süüa päeval kui hilja õhtul. Tähtis on just ajastamine. Uurimuste põhjal kehakaal langeb kui sööd oma toitu vaid kaheksa  tunni jooksul oma ärkveloleku ajast. Soovitav on süüa viimane söögikord vähemalt 2 tundi ennem magamaminekut ja esimene siis vastavalt kaheksa tundi varem. Niimoodi toimides hakkab keha põletama liigset rasva, sest midagi muud enam kasutuses pole. Kui selline ajavahemik tundub raskena, siis võid juua tassikese kohvi või teed hommikul ennem tööle minekut või siis muid igapäevaseid toiminguid, jättes kindlasti ära suhkru.

Kirjuta all olevasse kommentaaride kastikesse omi kogemusi ja mõtteid 🙂

Head tervist ja pikka iga!

Küüslauk kui imerohi

Küüslauk on suurepärane aedvili, mis kõlbab nii toidule maitse lisamiseks kui ka tervise parandamiseks või siis säilitamiseks. Küüslaugu tähtsaim toimeaine on alliin (mis on lõhnatu), selle aine mõjul alaneb vere kolesterooli sisaldus. Siis kui küüslauku purustada pressides või lõigates ühineb alliin ensüümiga allinaas ja tekib tugeva lõhnaga aine, mille nimi on allitsiin.

Allitsiin reguleerib vererõhku hoides selle madalamal. Ehk siis kõrgema vererõhuga inimesed võivad endale lubada rohkemat kogust ja madala vererõhuga inimesed taas võiksid tagasihoidlikumalt küüslauku süüa.

Allitsiin on võimeline hävitama baktereid, seeni ja kahjulikke mikroobe ehk siis hoiab keha puhtamana ja tugevdab immunsüsteemi 😀

Kui sa sööd iga päev ühe küüslauguküüne, siis kaitsed end veresoonte lupjumise, ajurabanduse ja südameinfarkti eest.

Kui soovid vähendada küüslaugu söömisest tulenevat tugevat “aroomi”, siis söö selle järel peterselli, mis värskendab hingeõhku 😀

Ingver ravimtaimena

Enamus inimesi teab ingverijuurt kui toiduainet. Eurooplaste köögis on ingverit kasutatud ehk vähem kui Aasias, aga tänapäeval on see taim ka meie kaupluste lettidel olemas ja inimesed on selle tugeva maitsega toiduaine oma menüüsse võtnud.

Ingver on väga hea seedimise korrastaja ja sellel on soolestiku krampide vastane toime. Seda süüakse näiteks mereandidega, et ära hoida toidumürgituse ohtu.

Ingverit kasutatakse ka vähi haiguse vastu võideldes ning sellel on põletike vastane toime. Ingver muudab vere vedelamaks ja kui veri on vedelam siis on ka vererõhk parem. Ingver kaitseb südameinfarkti eest.

Ingveri söömine parandab mälu ja kaitseb aju neuroloogiliste haiguste eest. Ingver vähendab migreenihooge.

 

Marjad aitasid juba kaugeid esivanemaid

Maakeral kasvab ja valmib palju erinevaid marju. Kõige kasulikumaks peetakse süüa oma maa marju kuna need saad kätte nüüd ja praegu. Vitamiinid ja mineraalid on siis veel kõik ilusasti alles. Muidugi mõistlik on need marjad, mida hiljem süüa soovid kohe ruttu ära külmutada, et võimalikult hästi säiliks üle talve.

Marjad aitasid meie esivanemaid elus püsida pikkadel külmadel talvedel. Ka linnud ja loomad söövad marju. Näiteks karu sööb ennem talveund kilode kaupa marju päevas. Marjade tumedas koores on flavonoidid, mis on väga tugevad antioksüdandid. Need võitlevad põletike vastu paremini kui aspiriin. Eesti metsadest toon esile mustika ja jõhvika, neid süües kaitsed ennast ka mälu nõrgenemise ja veresoonte lubjastumise vastu.

Kindlasti on marjadel veel palju muidki tervisele kasulikke omadusi, tõin siin välja vaid mõned näited 🙂

Pese aed – ja puuviljad hoolikalt

Osta nii palju kui võimalik mahetooteid. Niimoodi väldid kemikaale oma toidus.

Kui see pole võimalik, siis pese neid hoolikalt kuuma veega. Lisa vette soola või söögisoodat. Kui aed- ja puuviljad on kaetud vahaga, siis sulab see lahti ja sool/sooda hävitab taas kahjulikud bakterid.

Muidugi kui aed- ja puuviljad on pehmed, siis ei saa soolavett kasutada. Sel juhul leota neid natukene aega vees ja loputa siis korralikult. Leotamisel eralduvad nende viljade koorelt putukamürk, hallitusseened ja vaha.

Alati on võimalik, et osad kemikaalid on juba imendunud maapinnast viljade sisse, sel juhul need leotamisega ei lahku…

Ehk siis jõuame tagasi alguse juurde, et parim oleks kui saad oma viljad ise kasvatada, otse mahekasvatajalt osta või siis valida mahetooted poe riiulilt 🙂

Õun sinu päevas, täidab sinu keha väega

Õunu on söödud aegade algusest peale. Teadlased on uurinud ja kindlaks teinud, et õunad on südame tegevusele head. Kui sööd 2-3 õuna päevas, siis sinu vere kolesteroolitase püsib kontrolli all, sest et õuntes olev pektiin alandab kolesterooli hulka. Õunte söömine vähendab ka jämesoole vähki haigestumise riski.

PS! Kui oled haigestunud, konsulteeri alati oma arstiga toitumise teemadel. 🙂