Jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari on tuntud hapuka maitsega marjade poolest. Seda on ka läbi aegade kasutatud rahvameditsiinis.

Jõhvikas on väärtuslik mari
Photo by Keith Weller – Image Number K4414-14 ( http://www.ars.usda.gov/is/graphics/photos/k4414-14.htm ), Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=146690

Jõhvika marjade hapu maitse tuleneb oblik-, sidrun- ja muude hapete sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi.

Jõhvikates on ka looduslikke suhkruid. Hapete tõttu aga pole nende, jõhvikas esinevate fruktoosi ja glükoosi, magusat maitset tunda. Jõhvikates on häid kiudaineid – tselluloosi ja pektiini, mis aitavad meil organismi puhastada.

Jõhvikamarju saab tänapäeval kasutada igapäevaselt värskete või külmutatud marjadena. Vanasti säilitati neid pudelis vee sees. Neid võib panna smuutidesse, teha toormahla või lihtsalt süüa sellistena nagu need on.

Jõhvikatest valmistatud joogid, peale selle, et need on üldiselt kasulikud, parandavad haige enesetunnet palaviku korral ja alandavad vererõhku. Jõhvikaid kasutatakse ka kuseteedepõletike raviks.

Ettevaatlik peaks olema vaid maksa- ja maohädade puhul, sest neile elunditele võib liigne happeid sisaldavate marjade söömine kahjulikult mõjuda. Süüa võib aga siiski jälgi enesetunnet!

Ameerika keemikute uurimuste põhjal, on tehtud kindlaks, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast paremini hoida ära või tõrjuda vähkkasvajate teket, insulti ja muid südameveresoonkonna haigusi.

 

 

Rabamurakas

Rabamurakas
From Wikimedia Commons, the free media repository. No machine-readable author provided.

Rabamurakad on astelpaju marjade järel järgmisel kohal C-vitamiini sisalduse poolest. Nendes on 3-4 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinides. Rabamurakas on ka rohkelt foolhapet ja mineraalaineid. Murakates on ka suhkruid ja sidrunhapet.

Rabamurakas kasvab, nagu nimigi ütleb, soistel märgadel aladel. Parimatel aastatel on marjade saagikus väga hea, korvid või ämbrid täituvad kiiresti. Marju on mõistlik korjata siis, kui need on täiesti küpsed. Sel juhul saad parima lõhnaga marjasaagi.

Kasutada saab rabamurakat kõikjal kus muidki marju – värskelt smoothie`des, toorputrudes, toormoosina. Kuna marjades on palju seemneid nagu vaarikates ja põldmarjadeski, on mõistlik neid mikseris korralikult peeneks jahvatada.

Raviks on kasutatud vilja ja ka kogu taime. Seda on kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra, kusepõie- ja südamehaiguste ravimisel. Rabamurakal on verd parandav ja puhastav toime.

Meremehed ja põhjamaa rahvad on murakat kasutanud skorbuudi ärahoidmiseks.

Teaduslikus meditsiinis on leitud, et rabamurakal on aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu.

Rabamuraka ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 2530 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Vaarikas – väärtuslik mari

Vassil – Üleslaadija oma töö, Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=2698999

Vaarikaid on nagu maasikaidki nii metsikuid metsvaarikaid kui ka aedvaarikaid. Metsvaarikatel on tugevam lõhn. Niisketel kasvukohtadel kasvavad marjad suuremateks.

Vaarikate puhul on oluline need puhastada vaarikaussidest ennem kui hakkad maiustama! Levita marjad näiteks suurele taldrikule ja liiguta seda taldrikut. Ussidele see keerutamine ei meeldi ja nad tulevad välja 🙂

Vaarikates on palju vitamiine ja mineraale:

C, A, B, E ja K vitamiinidest ja naatriumit, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit. Vähesemal määral rauda, vaske, tsinki, joodi, mangaani, kroomi, seleeni ja niklit.

Kiudaineid on 4,4 g 100 g vaarikate kohta. Kiudained aitavad kolesterooli

Marjades on vähesel määral salitsüülhapet, millel on higistamaajav toime.

Magusaks teeb marjad neis sisalduv glükoos ja fruktoos.

Vaarika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 1227 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Pihlakamari

Pihlakamarjad
Taken by me, Jonik, on August 25, 2004.

Pihlakas on eestlastel olnud püha puu. See istutati kodu lähedale kaitseks kõige kurja eest.

Pihlakamarjad on küll hapud sorbiinhappe sisalduse tõttu, aga sobivad siiski süüa. Peale öökülma kui sorbiinhape laguneb, muutuvad marjad magusamaks.

Pihlakamarjades on palju C-vitamiini, lisaks on  D, K, E, B vitamiine.

Mineraalainetest on pihlakamarjades rohkesti rauda, magneesiumit, kaaliumit, kaltsiumit, fosforit, räni, väävlit, mangaani jt.

Pihlakamarju võib süüa värskelt otse puust või toormoosina, võib lisada smoothiedesse ja kasutada moosi ning marmelaadi valmistamiseks. Neid võib marineerida või kuivatada. Kuivatatud marjadest ja lehtedest võib teha teed.

Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju higistama ajava vahendina ja kõhukinnisuse korral seedimist ergutavana lahtistina. Samuti skorbuudi, verejooksude, reuma ja kopsuhaiguste vastu.

Pihlakamarju võib säilitada toormoosina või tervete marjadena sügavkülmikus, siis säiluvad kõik kasulikud ained kõige paremini 🙂

Pohl – üks kõrgema ORAC väärtusega marjadest maakeral

Harilik pohl ehk palukas on mitmeaastane kääbuspõõsas.

By Jonas Bergsten – Photo taken by Jonas Bergsten using a Canon PowerShot G3., Public Domain, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=1233144

Pohlad on eestlasele vanad tuttavad marjad. Mäletan lapsepõlvest kuidas külmkapis oli ikka pudelisse vette pandud pohlad, mida sealt lihtsalt süüa sai või salatisse lisati. Samuti tehti selajal pohlamoosi ja õuna-pohlamoosi. Pohlamoos oli tavaliselt lihatoitude ja verivorstide kaaslane 😛 Aga leidis tee ka pudru peale või moosisaiale.

Tänapäeval lisatakse pohli smuutidesse, salatitesse, (toor)putrudesse või süüakse lihtsalt tervisliku vahepalana. Loe edasi “Pohl – üks kõrgema ORAC väärtusega marjadest maakeral”

Ingver ravimtaimena

Enamus inimesi teab ingverijuurt kui toiduainet. Eurooplaste köögis on ingverit kasutatud ehk vähem kui Aasias, aga tänapäeval on see taim ka meie kaupluste lettidel olemas ja inimesed on selle tugeva maitsega toiduaine oma menüüsse võtnud.

Ingver on väga hea seedimise korrastaja ja sellel on soolestiku krampide vastane toime. Seda süüakse näiteks mereandidega, et ära hoida toidumürgituse ohtu.

Ingverit kasutatakse ka vähi haiguse vastu võideldes ning sellel on põletike vastane toime. Ingver muudab vere vedelamaks ja kui veri on vedelam siis on ka vererõhk parem. Ingver kaitseb südameinfarkti eest.

Ingveri söömine parandab mälu ja kaitseb aju neuroloogiliste haiguste eest. Ingver vähendab migreenihooge.