Õuna-pirni-hurmaasalat

Puuviljad on magus ja mõnus amps meile kõigile. Mina olen neid oma menüüsse viimase aasta jooksul palju juurde lisanud. Vaata sinagi poes või oma aias (kui sul on selline) ringi pilguga, mis võiks täna sulle anda vitamiine-mineraale 🙂 Ja muidugi suurepärase maitseelamuse!

Õuna-pirni-hurmaasalat
Õuna-pirni-hurmaasalat

Selleks on vaja:

1 õun

1 pirn

1 hurmaa

1 dl maitsestamata kaerajogurtit (või muud jogurtit)

1 tl mett või vahtrasiirupit

Tükelda puuviljad ja pane kaussi, lisa mesi ning jogurt. Sega kergelt läbi ja söö kohe, kui kõik vitamiinid on veel alles 🙂

Mõnusat elu!

Arbuusismoothie

Panin smoothie`sse kolm põldmarja, et jook külmem oleks, aga sinule seda ei soovita. Jook on ilma parem 🙂

Arbuusismoothie
Arbuusismoothie

Selleks on vaja:

350 g arbuusi

jäätükke

Koori arbuus ja tükelda viljaliha kannu. Purusta saumikseriga arbuusitükid ühtlaseks smoothieks. Pane jäätükid klaasidesse ja vala smoothie nende peale. Ongi valmis 🙂

Retsepti järgi on see kahele väiksem ports või siis ühele suurem ports

Värskendav jogurt

Võid sellega alustada päeva või siis juua/süüa vahepalaks.

Värskendav kurgi-spinatijogurt
Värskendav kurgi-spinatijogurt

Selleks on vaja:

75 g värsket kurki

7 g spinatit

250 ml maitsestamata kaerajogurtit või mingit muud maitsestamata jogurtit

valget pipart

himaalaja soola

Pane kannu või purki, nagu minul on, hakitud kurk ja spinat ning lisa jogurt. Sega kergelt läbi või kui soovid jogurtijooki, siis sega saumikseriga kõik ühtlaseks joogiks.

Retseptist jätkub ühele 🙂

Naudi oma söömaaegu!

Sinikas

Sinika maitse on mahedam kui mustikal ja C-vitamiini on rohkem. Sinikaid on kergem korjata, sest need kasvavad natuke kõrgema põõsa küljes.

Sinika rahvapärased nimetused on joovikasrukkisinikassoomari

{Information |Description={{en|1=Vaccinium uliginosum}} |Source=Own work by uploader |Author=Epukas

Sinika marjad on sinakad, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergused ja paljuseemnelised. Marjad valmivad juuliskuus. Sinika põõsad on hea saagikusega.

Marja viljaliha on mahlakas ning veidi lääge, vesise maitsega, sisaldab suhteliselt palju suhkruid ja vähe happeid.  Suhkrutest on ülekaalus peamiselt glükoos ja fruktoos ja hapetest leidub sidrun-, bensoe-, oblik- ja õunhapet. Hapete koguhulk on 1 kuni 1,5%.

Sinikates leidub ka suhteliselt vähesel määral parkaianeid ning see võimendab samuti nende lääget maitset.

Mikrotoitainetest leidub askorbiinhapet ehk C -vitamiini, isegi mitmekordselt rohkem kui mustikates. Sinikad ongi metsamarjade edetabelis suhteliselt esirinnas kuna marjades on C-vitamiini 100 grammis umbes 100 mg.

Marjades on ka arvestatav kogus bioflavonoide, mis on haigustele vastupanuvõime tõstmiseks vajalikud looduslikud antioksüdandid. Eriti tuleb rõhutada kvertsiini suhteliselt kõrget sisaldust.

Mikroelementidest on sinika marjades vaske, rauda, mangaani, tsinki ja koobaltit. Mineraalühenditest on piisavalt kaaliumi- ja magneesiumisooli.

Marjadest on tehtud nii moosi kui mahla ja ka kompotti. Valmistatakse samuti veini. On põhjustanud osadele inimsetele joobe tunnet kui nad on söönud neid marju liiga palju. See aga on isikupärane nähtus ehk siis ilmselt need inimesed võiksid sinikad metsa jätta. Teistele pole need marjad sama toimega. Kokkuvõttes pole sinika mari mürgine. Marju võib süüa värskelt otse põõsast ja lisada sellisena näiteks toormoosidesse, putrudesse jne.

Varasemal ajal keedeti sinika kuivatatud vartest ja lehtedest ka ravimteed, mida tarvitati palaviku alandamiseks ja liigesevalude vastu.

Lihtne ning sinikate biokeemilist koostist säilitav hoiustamise viis on marjade sügavkülmutamine või kuivatamine.

ORAC väärtus: 7,570 μ mol TE/100g.

Roheline maius

Vahetades õuna- ja pirnisorti ning rohelist taime saad vaheldust oma rohelise smuuti maitsele 🙂

Roheline maius
Roheline maius

Selleks on vaja:

1 banaan

1 õun

1 pirn

4 rooma salati lehte

100 ml vett

Koori banaan ja tükelda kõik puuviljad ning salati lehed. Pane kõik kannu ning blenderda saumikseriga ühtlaseks smuutiks.

Sellest retseptist jätkub kahele 🙂

Head nautimist!

Apelsini-ploomi-pihlakasmoothie

Just nüüd on pihlakate aeg- leia viise panna ka neid natuke mõrkjaid marju oma menüüsse 🙂

Apelsini-ploomi-pihlakamarjasmoothie
Apelsini-ploomi-pihlakamarjasmoothie

Selleks on vaja:

1 apelsin

1 suurem ploom

50 g pihlakamarju

1 spl puuviljasuhkrut või mett (stevia suhkrut pane poole vähem)

Tükelda puuviljad ja pane kannu, lisa pihlakamarjad ja magusaine. Purusta kõik toiduained saumikseriga ühtlaseks smoothieks.

Vajadusel lisa natuke vett.

Proovi lisada ka erinevaid maitseaineid – näiteks kaneeli, ingverit, kardemoni- katseta 🙂

Jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari on tuntud hapuka maitsega marjade poolest. Seda on ka läbi aegade kasutatud rahvameditsiinis.

Jõhvikas on väärtuslik mari
Photo by Keith Weller – Image Number K4414-14 ( http://www.ars.usda.gov/is/graphics/photos/k4414-14.htm ), Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=146690

Jõhvika marjade hapu maitse tuleneb oblik-, sidrun- ja muude hapete sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi.

Jõhvikates on ka looduslikke suhkruid. Hapete tõttu aga pole nende, jõhvikas esinevate fruktoosi ja glükoosi, magusat maitset tunda. Jõhvikates on häid kiudaineid – tselluloosi ja pektiini, mis aitavad meil organismi puhastada.

Jõhvikamarju saab tänapäeval kasutada igapäevaselt värskete või külmutatud marjadena. Vanasti säilitati neid pudelis vee sees. Neid võib panna smuutidesse, teha toormahla või lihtsalt süüa sellistena nagu need on.

Jõhvikatest valmistatud joogid, peale selle, et need on üldiselt kasulikud, parandavad haige enesetunnet palaviku korral ja alandavad vererõhku. Jõhvikaid kasutatakse ka kuseteedepõletike raviks.

Ettevaatlik peaks olema vaid maksa- ja maohädade puhul, sest neile elunditele võib liigne happeid sisaldavate marjade söömine kahjulikult mõjuda. Süüa võib aga siiski jälgi enesetunnet!

Ameerika keemikute uurimuste põhjal, on tehtud kindlaks, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast paremini hoida ära või tõrjuda vähkkasvajate teket, insulti ja muid südameveresoonkonna haigusi.

 

 

Astelpaju marjad – vitamiinide allikas

Astelpaju marjad
© Hans Hillewaert /, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=2613475

Astelpaju kasvab looduses kivistel mererandadel. See talub soolast vett paremini kui muud taimed. Seal kus astelpajusid kasvab palju lähestikku, tekib okkaline dzungel, millest läbi minna on peaaegu võimatu.

Astelpaju marjad sisaldavad rohkelt C-vitamiini. Neis on ka palju B-vitamiini ning A, K, ja E -vitamiine. Neil on tugev hapu maitse, nii et smoothiedesse tuleb lisada midagi magusat, näiteks datleid või viigimarju, mis teeb joogi magusaks. Ka kohvi on astelpaju marjadele sobiv kaaslane jookides.

Astelpaju marju saab kasutada värskelt ja külmutatult või hoopis kuivatatult astelpaju marjapulbrina.

Astelpaju marju on kasutatud ravimina juba ennem kui vitamiinid leiutati. Marjadest tehtud püreega raviti kõhulahtisust ja seemnetega kõhukinnisust. Lehtede ja õitega raviti reumat, podagrat, skorbuuti ja nahalööbeid.

Rabamurakas

Rabamurakas
From Wikimedia Commons, the free media repository. No machine-readable author provided.

Rabamurakad on astelpaju marjade järel järgmisel kohal C-vitamiini sisalduse poolest. Nendes on 3-4 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinides. Rabamurakas on ka rohkelt foolhapet ja mineraalaineid. Murakates on ka suhkruid ja sidrunhapet.

Rabamurakas kasvab, nagu nimigi ütleb, soistel märgadel aladel. Parimatel aastatel on marjade saagikus väga hea, korvid või ämbrid täituvad kiiresti. Marju on mõistlik korjata siis, kui need on täiesti küpsed. Sel juhul saad parima lõhnaga marjasaagi.

Kasutada saab rabamurakat kõikjal kus muidki marju – värskelt smoothie`des, toorputrudes, toormoosina. Kuna marjades on palju seemneid nagu vaarikates ja põldmarjadeski, on mõistlik neid mikseris korralikult peeneks jahvatada.

Raviks on kasutatud vilja ja ka kogu taime. Seda on kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra, kusepõie- ja südamehaiguste ravimisel. Rabamurakal on verd parandav ja puhastav toime.

Meremehed ja põhjamaa rahvad on murakat kasutanud skorbuudi ärahoidmiseks.

Teaduslikus meditsiinis on leitud, et rabamurakal on aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu.

Rabamuraka ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 2530 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Punane sõstar

Sirley – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=17614497

Punase sõstra punane värvaine on tuntud antioksüdant, mis hoiab immuunsuse korras. Samuti aitab punaste sõstarde söömine südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning vähkkasvajate ja hallkae ehk uuema nimetusega läätsekae vastu.

Punased sõstrad sisaldavad ka rohkelt kiudaineid – 100 grammis marjades on 4,30 grammi, mida on rohkem kui nii mõneski köögiviljas. Kiudained hoiavad soolestiku töö korras.

Punased sõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

C-vitamiini sisaldus võib erineda kuna see sõltub sordist, maapinnast ja marjade korjamise hetkest. Tavaliselt (41 milligrammi 100 grammi marjade kohta) jõuab see tsitruseliste tasemele.

Lisaks on punases sõstras veel vähesel määral B, A ja E vitamiine.

Mineraalidest leidub palju kaaliumi, järgmiseks tulevad fosfor ja kaltsium, järgmine on magneesium ning vähesemal määral rauda, naatriumit, tsinki, vaske ja mangaani.

Kalorsus on 56 kcal 100 grammi kohta.

Punaseid sõstraid on parim säilitada 0 kuni +2 kraadi C temperatuuril.Nii säilivad need kuni 3 nädalat. Neid võib ka säilitamiseks sügavkülmutada.

Punase sõstra ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 3387 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.