Mustikas – põhjamaa supermari

Markri – Üleslaadija oma töö (etwiki), CC BY-SA 2.5, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=19664435

Uurimused on tõestanud, et mustikas on üks maailma tervislikumate marjade hulgast. Võib öelda, et superfood ehk siis kõrge väärtusega mari.

Kõrge väärtuse annab mustikale just selle tumesinine värvaine, mis on väga tugev ja aktiivne antioksüdant.

Mustikad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

C – vitamiini, mille sisaldus on eriti kõrge- 44,0 mg 100 grammi kohta.

B – vitamiine (B1, B2, B3, B5, B6).

A – vitamiini ja E-vitamiini.

Mineraalidest sisaldab mustikas kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit,mangaani, naatriumit, fosforit ja vähemal määral rauda, vaske, tsinki, joodi ja kroomi.

Mustikate söömine tugevdab immunsüsteemi, vähendab seedeelundite põletikke, hoiab aju terve, vähendab südamehaiguste ja veresoonte lupjumise riski.

Mustikate söömine suurendab ka kollageeni tootmist meie kehades ning see muudab naha elastsemaks.

Mustikas nagu jõhvikaski võib parandada kuseteede põletikke põdeva haige enesetunnet.

Kuidas lisada mustikat oma päevamenüüsse?

Kasuta mustikaid smoothiedes, putrudes, salatites või maiusta lihtsalt marjadena.

Ka mustika lehtedest võib keeta tervislikku teed.

Mustika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 6552 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

 

 

 

Mustika-banaanimaius

Mõusalt kreemjas vahepala.

Selleks on vaja:

2,5 dl mustikaid

2 banaani

1/2 avokaadot

1 spl mett

Koori banaanid ja poolita avokaado. Pane tükeldatud banaanid, avokaado pehme sisu, mustikad ja mesi kõik koos kannu ja mikserda kas siis mikseris või saumikseriga ühtlaseks maiuseks.

Minu mustikad olid külmutatud, sellepärast panin need eraldi viimasena juurde, et oleks lihtsam segada.

Sellest kogusest tuleb välja 2 väiksemat või üks suur portsjon 🙂

Head nautimist!

Taimsed piimad

Taimsete piimade valmistamine on lihtne ja tore. Selliseid piimasid võib teha mandlitest, hirsist, kaerast, riisist, seesamiseemnetest, tartatangust, kinoast, kanepiseemnetest, kõrvitsaseemnetest, maroonkastanist, kookosest ja muudest pähklitest. Ise tehtud taimsetes piimades on alles kõik mineraalained ja vitamiinid.

Näiteks seesamiseemnetest saab palju kaltsiumi, kanepiseemnetest palju omega-3 rasvhappeid ja kõrvitsaseemnetest tsinki.

Piima võib magustada kuivatatud puuviljadega, värskete datlitega, banaaniga või stevia suhkruga. Maitset võib veel lisada kaneeliga, vaniljega, piaprkoogimaitseainega.

Piima valmistamise põhireegel on:

Kasuta 1 dl seemneid või pähkleid või viljaterasid ja 4 dl vett.

Loputa seemned vms ja pane ligunema rohkesse vette. Kui tahad hommikul juua oma jooki, siis pane seemned/pähklid ligunema juba õhtul. Kui soovid magustada oma jooki kuivatatud puuviljadega, siis pane ka need ligunema.

Kiire taimse piima valmistamiseks sobivad kanepiseemned kuna need ei vaja leotamist. Pähklid oleks hea varem jahvatada peeneks kui sul pole just väga võimas mikser smoothie`de jaoks.

Alguses sega seemned vähese veega ühtlaseks seguks ja siis alles lisa juurde ülejäänud vesi ja puuviljad kui neid kasutad.

Ananassi-porgandismoothie

Täna on smoothies porgand ja ananass, magusaks teeb selle mesi ja mahendab mandlipiim.

Selleks on vaja:

2 porgandit

1/4 ananassi

1,75 dl mandlipiima

1 spl mett

Pane kõik koostisosad kannu ja sega saumikseriga ühtlaseks smoothieks. Soovi korral lisa jääd. Serveeri kohe 😀

Mõnusat nautimist 😀

Kirjuta omapoolseid pakkumisi, mis võiks siia veel lisada 🙂

Ananassi-marjasmoothie

Marjad mmmmm…ja ananass 🙂

Alati kui ananassi ostad veendu, et on valmis küpsenud.

Selleks smoothieks on vaja:

1/2 ananassi

85 g põldmarju

85 g mustikaid

1 tl goji marju

Koori ja tükelda ananass, pane kannu ja lisa marjad. Sega saumikseriga korralikult läbi, 1-2 minutit. Tükelda ja lisa goji marjad smoothie peale.

Naudi päeva ja ela iga päeva täiega 😀

Papaiajook

Kiiresse hetke, kui pole peaaegu üldse aega koorida, tükeldada jne. Ühe puuvilja smoothie…

Selleks on vaja:

400 g papaiat

2,5 dl mandlipiima

Soovi korral võid lisada

1 spl chia seemneid

Jätkub kahele!

Koori ja tükelda papaia, pane see koos jääkülma mandlipiimaga kannu ja blenderda saumikseriga ühtlaseks joogiks. Serveeri kohe.

Ja naudi päeva 😀

Sool meie toidulaual

Soola on tuntud ja kasutatud läbi mitmete sajandite. Soolaga säilitatakse toiduaineid, nagu näiteks soolatud seened, liha, kala ja maitseköögiviljad. Samas tuleb jälgida, et soola ei kasutaks liiga palju, eriti just rafineeritud soola ehk tavalist lauasoola. Rohke lauasoola kasutamine kõrgendab riski haigestuda mao-, söögitoru- ja põievähki. Soolas sisalduv naatrium on ühenduses südame ja veresoonkonna haigustega.

Samas inimese organism siiski vajab natukene soola päevas. Toidule võiksid siis lisada 3-6 grammi soola päevas ja see sool võiks olla rafineerimata ehk puhastamata meresool või näiteks roosa himaalaja sool. Liigse soola asemel kasuta toidu maitsestamiseks maitsetaimi ja näiteks küüslauku.

Alati on oodatud mõtted ja tähelepanekud antud teemal 🙂

Küüslauk kui imerohi

Küüslauk on suurepärane aedvili, mis kõlbab nii toidule maitse lisamiseks kui ka tervise parandamiseks või siis säilitamiseks. Küüslaugu tähtsaim toimeaine on alliin (mis on lõhnatu), selle aine mõjul alaneb vere kolesterooli sisaldus. Siis kui küüslauku purustada pressides või lõigates ühineb alliin ensüümiga allinaas ja tekib tugeva lõhnaga aine, mille nimi on allitsiin.

Allitsiin reguleerib vererõhku hoides selle madalamal. Ehk siis kõrgema vererõhuga inimesed võivad endale lubada rohkemat kogust ja madala vererõhuga inimesed taas võiksid tagasihoidlikumalt küüslauku süüa.

Allitsiin on võimeline hävitama baktereid, seeni ja kahjulikke mikroobe ehk siis hoiab keha puhtamana ja tugevdab immunsüsteemi 😀

Kui sa sööd iga päev ühe küüslauguküüne, siis kaitsed end veresoonte lupjumise, ajurabanduse ja südameinfarkti eest.

Kui soovid vähendada küüslaugu söömisest tulenevat tugevat “aroomi”, siis söö selle järel peterselli, mis värskendab hingeõhku 😀

Ingver ravimtaimena

Enamus inimesi teab ingverijuurt kui toiduainet. Eurooplaste köögis on ingverit kasutatud ehk vähem kui Aasias, aga tänapäeval on see taim ka meie kaupluste lettidel olemas ja inimesed on selle tugeva maitsega toiduaine oma menüüsse võtnud.

Ingver on väga hea seedimise korrastaja ja sellel on soolestiku krampide vastane toime. Seda süüakse näiteks mereandidega, et ära hoida toidumürgituse ohtu.

Ingverit kasutatakse ka vähi haiguse vastu võideldes ning sellel on põletike vastane toime. Ingver muudab vere vedelamaks ja kui veri on vedelam siis on ka vererõhk parem. Ingver kaitseb südameinfarkti eest.

Ingveri söömine parandab mälu ja kaitseb aju neuroloogiliste haiguste eest. Ingver vähendab migreenihooge.

 

Marjad aitasid juba kaugeid esivanemaid

Maakeral kasvab ja valmib palju erinevaid marju. Kõige kasulikumaks peetakse süüa oma maa marju kuna need saad kätte nüüd ja praegu. Vitamiinid ja mineraalid on siis veel kõik ilusasti alles. Muidugi mõistlik on need marjad, mida hiljem süüa soovid kohe ruttu ära külmutada, et võimalikult hästi säiliks üle talve.

Marjad aitasid meie esivanemaid elus püsida pikkadel külmadel talvedel. Ka linnud ja loomad söövad marju. Näiteks karu sööb ennem talveund kilode kaupa marju päevas. Marjade tumedas koores on flavonoidid, mis on väga tugevad antioksüdandid. Need võitlevad põletike vastu paremini kui aspiriin. Eesti metsadest toon esile mustika ja jõhvika, neid süües kaitsed ennast ka mälu nõrgenemise ja veresoonte lubjastumise vastu.

Kindlasti on marjadel veel palju muidki tervisele kasulikke omadusi, tõin siin välja vaid mõned näited 🙂