Ananassi-porgandismoothie

Täna on smoothies porgand ja ananass, magusaks teeb selle mesi ja mahendab mandlipiim.

Selleks on vaja:

2 porgandit

1/4 ananassi

1,75 dl mandlipiima

1 spl mett

Pane kõik koostisosad kannu ja sega saumikseriga ühtlaseks smoothieks. Soovi korral lisa jääd. Serveeri kohe 😀

Mõnusat nautimist 😀

Kirjuta omapoolseid pakkumisi, mis võiks siia veel lisada 🙂

Ananassi-marjasmoothie

Marjad mmmmm…ja ananass 🙂

Alati kui ananassi ostad veendu, et on valmis küpsenud.

Selleks smoothieks on vaja:

1/2 ananassi

85 g põldmarju

85 g mustikaid

1 tl goji marju

Koori ja tükelda ananass, pane kannu ja lisa marjad. Sega saumikseriga korralikult läbi, 1-2 minutit. Tükelda ja lisa goji marjad smoothie peale.

Naudi päeva ja ela iga päeva täiega 😀

Papaiajook

Kiiresse hetke, kui pole peaaegu üldse aega koorida, tükeldada jne. Ühe puuvilja smoothie…

Selleks on vaja:

400 g papaiat

2,5 dl mandlipiima

Soovi korral võid lisada

1 spl chia seemneid

Jätkub kahele!

Koori ja tükelda papaia, pane see koos jääkülma mandlipiimaga kannu ja blenderda saumikseriga ühtlaseks joogiks. Serveeri kohe.

Ja naudi päeva 😀

Sool meie toidulaual

Soola on tuntud ja kasutatud läbi mitmete sajandite. Soolaga säilitatakse toiduaineid, nagu näiteks soolatud seened, liha, kala ja maitseköögiviljad. Samas tuleb jälgida, et soola ei kasutaks liiga palju, eriti just rafineeritud soola ehk tavalist lauasoola. Rohke lauasoola kasutamine kõrgendab riski haigestuda mao-, söögitoru- ja põievähki. Soolas sisalduv naatrium on ühenduses südame ja veresoonkonna haigustega.

Samas inimese organism siiski vajab natukene soola päevas. Toidule võiksid siis lisada 3-6 grammi soola päevas ja see sool võiks olla rafineerimata ehk puhastamata meresool või näiteks roosa himaalaja sool. Liigse soola asemel kasuta toidu maitsestamiseks maitsetaimi ja näiteks küüslauku.

Alati on oodatud mõtted ja tähelepanekud antud teemal 🙂

Küüslauk kui imerohi

Küüslauk on suurepärane aedvili, mis kõlbab nii toidule maitse lisamiseks kui ka tervise parandamiseks või siis säilitamiseks. Küüslaugu tähtsaim toimeaine on alliin (mis on lõhnatu), selle aine mõjul alaneb vere kolesterooli sisaldus. Siis kui küüslauku purustada pressides või lõigates ühineb alliin ensüümiga allinaas ja tekib tugeva lõhnaga aine, mille nimi on allitsiin.

Allitsiin reguleerib vererõhku hoides selle madalamal. Ehk siis kõrgema vererõhuga inimesed võivad endale lubada rohkemat kogust ja madala vererõhuga inimesed taas võiksid tagasihoidlikumalt küüslauku süüa.

Allitsiin on võimeline hävitama baktereid, seeni ja kahjulikke mikroobe ehk siis hoiab keha puhtamana ja tugevdab immunsüsteemi 😀

Kui sa sööd iga päev ühe küüslauguküüne, siis kaitsed end veresoonte lupjumise, ajurabanduse ja südameinfarkti eest.

Kui soovid vähendada küüslaugu söömisest tulenevat tugevat “aroomi”, siis söö selle järel peterselli, mis värskendab hingeõhku 😀

Ingver ravimtaimena

Enamus inimesi teab ingverijuurt kui toiduainet. Eurooplaste köögis on ingverit kasutatud ehk vähem kui Aasias, aga tänapäeval on see taim ka meie kaupluste lettidel olemas ja inimesed on selle tugeva maitsega toiduaine oma menüüsse võtnud.

Ingver on väga hea seedimise korrastaja ja sellel on soolestiku krampide vastane toime. Seda süüakse näiteks mereandidega, et ära hoida toidumürgituse ohtu.

Ingverit kasutatakse ka vähi haiguse vastu võideldes ning sellel on põletike vastane toime. Ingver muudab vere vedelamaks ja kui veri on vedelam siis on ka vererõhk parem. Ingver kaitseb südameinfarkti eest.

Ingveri söömine parandab mälu ja kaitseb aju neuroloogiliste haiguste eest. Ingver vähendab migreenihooge.

 

Marjad aitasid juba kaugeid esivanemaid

Maakeral kasvab ja valmib palju erinevaid marju. Kõige kasulikumaks peetakse süüa oma maa marju kuna need saad kätte nüüd ja praegu. Vitamiinid ja mineraalid on siis veel kõik ilusasti alles. Muidugi mõistlik on need marjad, mida hiljem süüa soovid kohe ruttu ära külmutada, et võimalikult hästi säiliks üle talve.

Marjad aitasid meie esivanemaid elus püsida pikkadel külmadel talvedel. Ka linnud ja loomad söövad marju. Näiteks karu sööb ennem talveund kilode kaupa marju päevas. Marjade tumedas koores on flavonoidid, mis on väga tugevad antioksüdandid. Need võitlevad põletike vastu paremini kui aspiriin. Eesti metsadest toon esile mustika ja jõhvika, neid süües kaitsed ennast ka mälu nõrgenemise ja veresoonte lubjastumise vastu.

Kindlasti on marjadel veel palju muidki tervisele kasulikke omadusi, tõin siin välja vaid mõned näited 🙂

Pese aed – ja puuviljad hoolikalt

Osta nii palju kui võimalik mahetooteid. Niimoodi väldid kemikaale oma toidus.

Kui see pole võimalik, siis pese neid hoolikalt kuuma veega. Lisa vette soola või söögisoodat. Kui aed- ja puuviljad on kaetud vahaga, siis sulab see lahti ja sool/sooda hävitab taas kahjulikud bakterid.

Muidugi kui aed- ja puuviljad on pehmed, siis ei saa soolavett kasutada. Sel juhul leota neid natukene aega vees ja loputa siis korralikult. Leotamisel eralduvad nende viljade koorelt putukamürk, hallitusseened ja vaha.

Alati on võimalik, et osad kemikaalid on juba imendunud maapinnast viljade sisse, sel juhul need leotamisega ei lahku…

Ehk siis jõuame tagasi alguse juurde, et parim oleks kui saad oma viljad ise kasvatada, otse mahekasvatajalt osta või siis valida mahetooted poe riiulilt 🙂

Õun sinu päevas, täidab sinu keha väega

Õunu on söödud aegade algusest peale. Teadlased on uurinud ja kindlaks teinud, et õunad on südame tegevusele head. Kui sööd 2-3 õuna päevas, siis sinu vere kolesteroolitase püsib kontrolli all, sest et õuntes olev pektiin alandab kolesterooli hulka. Õunte söömine vähendab ka jämesoole vähki haigestumise riski.

PS! Kui oled haigestunud, konsulteeri alati oma arstiga toitumise teemadel. 🙂

Mereannid- merekapsas ja adru

Meretaimed on toit, mis on meil vähe kasutatud. Samas tuntud mujal maailmas nagu eluiga pikendav, haigusi ennetav, ilu ja tervist andev toidulisa.

Meretaimedes on kaltsiumi rohkem kui piimas ja rauda rohkem kui loomalihas ning proteiini rohkem kui kanamunades. Neis on ka palju mikroelemente ja joodi.

Meretaimed on tuntud kui abilised kilpnäärme haiguste puhul. Need vähendavad raskemetallide kogunemist organismi ja aitavad ära hoida kasvajate teket. Sobivad hästi kaalujälgijate menüüsse kuna vähendavad liigse vedeliku kogunemist kehasse.

Proovi siis lisada oma toiduvalikusse ka mereande taimede hulgast 🙂

Ilusat elu ja pikka iga!