Silt: pikem elu

Marjad, Superfood

Mustsõstar – maitsev tervisetooja

Mustsõstra kasulikkusest tervisele on teatud juba kaua aega. Mäletan omastki lapsepõlvest kuidas ema jootis kuuma mustsõstrajooki kui haige olin. Marja toime on higistama ajav ja immuunsüsteemi tugevdav. Mustsõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale: Mustsõstras on rohkesti C- vitamiini (181 milligrammi 100 grammi marjade kohta) ja veel on marjades P, B, E  ja A vitamiine. Mineraalidest […]

Pikema elu saladusi

Söö suurem osa oma toidust päeva esimeses pooles

Vana tõde on see, et  targem on süüa päeval kui hilja õhtul. Tähtis on just ajastamine. Uurimuste põhjal kehakaal langeb kui sööd oma toitu vaid kaheksa  tunni jooksul oma ärkveloleku ajast. Soovitav on süüa viimane söögikord vähemalt 2 tundi ennem magamaminekut ja esimene siis vastavalt kaheksa tundi varem. Niimoodi toimides hakkab keha põletama liigset rasva, […]

Pikema elu saladusi

Küüslauk kui imerohi

Küüslauk on suurepärane aedvili, mis kõlbab nii toidule maitse lisamiseks kui ka tervise parandamiseks või siis säilitamiseks. Küüslaugu tähtsaim toimeaine on alliin (mis on lõhnatu), selle aine mõjul alaneb vere kolesterooli sisaldus. Siis kui küüslauku purustada pressides või lõigates ühineb alliin ensüümiga allinaas ja tekib tugeva lõhnaga aine, mille nimi on allitsiin. Allitsiin reguleerib vererõhku […]

Pikema elu saladusi, Ravimtaimed

Ingver ravimtaimena

Enamus inimesi teab ingverijuurt kui toiduainet. Eurooplaste köögis on ingverit kasutatud ehk vähem kui Aasias, aga tänapäeval on see taim ka meie kaupluste lettidel olemas ja inimesed on selle tugeva maitsega toiduaine oma menüüsse võtnud. Ingver on väga hea seedimise korrastaja ja sellel on soolestiku krampide vastane toime. Seda süüakse näiteks mereandidega, et ära hoida […]

Pikema elu saladusi

Söö vähem, elad kauem

On uuritud ca 100 aastaste inimeste söömisharjumusi ja leitud, et paljud neist on elanud tagasihoidlikes elutingimustes. Nad on söönud väiksemaid toidukoguseid kui keskmiselt soovitatakse ja paastunud aeg-ajalt. Oma söömaajad lõpetasid nad alati kui kõht oli peaaegu täis, aga polnud tekkinud veel päris täiskõhutunnet. Loomade peal tehtud katsed näitasid sama – katseloomadeks olnud kahele rotile anti […]