Jõhvika marjade hapu maitse tuleneb oblik-, sidrun- ja muude hapete sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi.
Jõhvikates on ka looduslikke suhkruid. Hapete tõttu aga pole nende, jõhvikas esinevate fruktoosi ja glükoosi, magusat maitset tunda. Jõhvikates on häid kiudaineid – tselluloosi ja pektiini, mis aitavad meil organismi puhastada.
Jõhvikamarju saab tänapäeval kasutada igapäevaselt värskete või külmutatud marjadena. Vanasti säilitati neid pudelis vee sees. Neid võib panna smuutidesse, teha toormahla või lihtsalt süüa sellistena nagu need on.
Jõhvikatest valmistatud joogid, peale selle, et need on üldiselt kasulikud, parandavad haige enesetunnet palaviku korral ja alandavad vererõhku. Jõhvikaid kasutatakse ka kuseteedepõletike raviks.
Ettevaatlik peaks olema vaid maksa- ja maohädade puhul, sest neile elunditele võib liigne happeid sisaldavate marjade söömine kahjulikult mõjuda. Süüa võib aga siiski jälgi enesetunnet!
Ameerika keemikute uurimuste põhjal, on tehtud kindlaks, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast paremini hoida ära või tõrjuda vähkkasvajate teket, insulti ja muid südameveresoonkonna haigusi.
Värsked kommentaarid