Vaarikaid on nagu maasikaidki nii metsikuid metsvaarikaid kui ka aedvaarikaid. Metsvaarikatel on tugevam lõhn. Niisketel kasvukohtadel kasvavad marjad suuremateks.
Vaarikate puhul on oluline need puhastada vaarikaussidest ennem kui hakkad maiustama! Levita marjad näiteks suurele taldrikule ja liiguta seda taldrikut. Ussidele see keerutamine ei meeldi ja nad tulevad välja 🙂
Vaarikates on palju vitamiine ja mineraale:
C, A, B, E ja K vitamiinidest ja naatriumit, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit.
Vähesemal määral rauda, vaske, tsinki, joodi, mangaani, kroomi, seleeni ja niklit.
Kiudaineid on 4,4 g 100 g vaarikate kohta. Kiudained aitavad kolesterooli
Marjades on vähesel määral salitsüülhapet, millel on higistamaajav toime.
Magusaks teeb marjad neis sisalduv glükoos ja fruktoos.
Vaarika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 1227 ORAC ühikut 100 grammi kohta.
Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.
Värsked kommentaarid