Värv küll pole roheline aga sisus leidub rohelise taime jõudu!
Silt: raw food
Roheline maius
Vahetades õuna- ja pirnisorti ning rohelist taime saad vaheldust oma rohelise smuuti maitsele 🙂
Punane sõstar
Punase sõstra punane värvaine on tuntud antioksüdant, mis hoiab immuunsuse korras. Samuti aitab punaste sõstarde söömine südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning vähkkasvajate ja hallkae ehk uuema nimetusega läätsekae vastu. Punased sõstrad sisaldavad ka rohkelt kiudaineid – 100 grammis marjades on 4,30 grammi, mida on rohkem kui nii mõneski köögiviljas. Kiudained hoiavad soolestiku töö korras. […]
Vaarikas – väärtuslik mari
Vaarikaid on nagu maasikaidki nii metsikuid metsvaarikaid kui ka aedvaarikaid. Metsvaarikatel on tugevam lõhn. Niisketel kasvukohtadel kasvavad marjad suuremateks. Vaarikate puhul on oluline need puhastada vaarikaussidest ennem kui hakkad maiustama! Levita marjad näiteks suurele taldrikule ja liiguta seda taldrikut. Ussidele see keerutamine ei meeldi ja nad tulevad välja 🙂 Vaarikates on palju vitamiine ja mineraale: […]
Maasikas – uskumatult palju rauda!
Mis oleks eestimaa suvi ilma maasikateta? Miksi ei võida otse peenramaalt nopitud päikesesooja maasika lõhna! Magus maasikas ei vaja midagi lisaks, aga kui juhtub olema natuke hapukam mari, siis parim kaaslane maasikale on vahtrasiirup. Maasikas on mahlane ja magus ning see annab vähe kaloreid. 100 grammis maasikates on vaid 38 kalorit. Maasikad sisaldavad rohkesti vitamiine […]
Karusmari ehk tikker
Karusmari ehk põhjamaade viinamari on hea mahla mari. Magusaks teeb marja glükoos, ja fruktoos, vähesel määral ka sahharoos. Marjades on veel orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid ja kiudaineid (kuni 5 %). Karusmarjad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale: Karusmarjas on rohkelt kaaliumi (176 milligrammi 100 grammi kohta) ja üsna palju K -vitamiini. Lisaks on A, B, C […]
Kibuvitsamarjad – C vitamiiniallikas
Kibuvitsamarjades on märgatav kogus C-vitamiini, ca 1700-2000 mg 100 grammi kuivatatud marjade kohta (2-4 marja katab päevase C-vitamiini vajaduse). Lisaks on A- ja E- vitamiini ja antioksüdante. Marjades on ka rohkesti mineraalaineid: kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani ja fosforit; samuti ka parkaineid, flavonoide, eeterlikke õlisid, pektiini ja fütontsiide. Kibuvitsamarjade söömine aitab kui on: paha olla kuseteede […]
Mustika-banaanimaius
Mõnusalt kreemjas vahepala. Selleks on vaja: 2,5 dl mustikaid 2 banaani 1/2 avokaadot 1 spl mett Koori banaanid ja poolita avokaado. Pane tükeldatud banaanid, avokaado pehme sisu, mustikad ja mesi kõik koos kannu ja mikserda kas siis mikseris või saumikseriga ühtlaseks maiuseks. Minu mustikad olid külmutatud, sellepärast panin need eraldi viimasena juurde, et oleks lihtsam […]
Seesami-banaanipiim
Seesami-banaanipiim on kaltsiumirikas taimne jook 🙂 Selle valmistamine on lihtne, aega võtab ainult seesami seemnete ligunemine. Samas saab ju seemned panna likku ööseks kui sa magad või siis hommikul ennem tööle minekut ja nii polegi vaja oodata millal need ligunenud on sest teed samal ajal midagi muud 🙂 Selleks on vaja: 1/2 dl seesamiseemneid 2 […]
Taimsed joogid
Taimsete piimade valmistamine on lihtne ja tore. Selliseid piimasid võib teha mandlitest, hirsist, kaerast, riisist, seesamiseemnetest, tartatangust, kinoast, kanepiseemnetest, kõrvitsaseemnetest, maroonkastanist, kookosest ja muudest pähklitest. Ise tehtud taimsetes piimades on alles kõik mineraalained ja vitamiinid. Näiteks seesamiseemnetest saab palju kaltsiumi, kanepiseemnetest palju omega-3 rasvhappeid ja kõrvitsaseemnetest tsinki. Piima võib magustada kuivatatud puuviljadega, värskete datlitega, banaaniga […]