Päikesetõusu smoothie

Värv küll pole roheline aga sisus leidub rohelise taime jõudu!

Alusta oma päeva rohelise smoothiega 🙂

Päikesetõusu smoothie
Päikesetõusu smoothie

Selleks on vaja:

1 banaan

1 apelsin

1 klaas mustsõstraid

1 klaas maasikaid

1 klaas ehk 2 dl spinatit

1 dl vett

Koori puuviljad ja pane kannu. Lisa marjad, spinat ja vesi. Mikserda korralikult läbi ja serveeri koheselt 🙂

Marjad võivad olla ka külmutatud.

Retseptist jätkub kahele inimesele.

Suurepärane maitsev jook alustamaks sinu päeva! Naudi ja ela 😀

 

Roheline maius

Vahetades õuna- ja pirnisorti ning rohelist taime saad vaheldust oma rohelise smuuti maitsele 🙂

Roheline maius
Roheline maius

Selleks on vaja:

1 banaan

1 õun

1 pirn

4 rooma salati lehte

100 ml vett

Koori banaan ja tükelda kõik puuviljad ning salati lehed. Pane kõik kannu ning blenderda saumikseriga ühtlaseks smuutiks.

Sellest retseptist jätkub kahele 🙂

Head nautimist!

Punane sõstar

Sirley – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=17614497

Punase sõstra punane värvaine on tuntud antioksüdant, mis hoiab immuunsuse korras. Samuti aitab punaste sõstarde söömine südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning vähkkasvajate ja hallkae ehk uuema nimetusega läätsekae vastu.

Punased sõstrad sisaldavad ka rohkelt kiudaineid – 100 grammis marjades on 4,30 grammi, mida on rohkem kui nii mõneski köögiviljas. Kiudained hoiavad soolestiku töö korras.

Punased sõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

C-vitamiini sisaldus võib erineda kuna see sõltub sordist, maapinnast ja marjade korjamise hetkest. Tavaliselt (41 milligrammi 100 grammi marjade kohta) jõuab see tsitruseliste tasemele.

Lisaks on punases sõstras veel vähesel määral B, A ja E vitamiine.

Mineraalidest leidub palju kaaliumi, järgmiseks tulevad fosfor ja kaltsium, järgmine on magneesium ning vähesemal määral rauda, naatriumit, tsinki, vaske ja mangaani.

Kalorsus on 56 kcal 100 grammi kohta.

Punaseid sõstraid on parim säilitada 0 kuni +2 kraadi C temperatuuril.Nii säilivad need kuni 3 nädalat. Neid võib ka säilitamiseks sügavkülmutada.

Punase sõstra ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 3387 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Vaarikas – väärtuslik mari

Vassil – Üleslaadija oma töö, Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=2698999

Vaarikaid on nagu maasikaidki nii metsikuid metsvaarikaid kui ka aedvaarikaid. Metsvaarikatel on tugevam lõhn. Niisketel kasvukohtadel kasvavad marjad suuremateks.

Vaarikate puhul on oluline need puhastada vaarikaussidest ennem kui hakkad maiustama! Levita marjad näiteks suurele taldrikule ja liiguta seda taldrikut. Ussidele see keerutamine ei meeldi ja nad tulevad välja 🙂

Vaarikates on palju vitamiine ja mineraale:

C, A, B, E ja K vitamiinidest ja naatriumit, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit. Vähesemal määral rauda, vaske, tsinki, joodi, mangaani, kroomi, seleeni ja niklit.

Kiudaineid on 4,4 g 100 g vaarikate kohta. Kiudained aitavad kolesterooli

Marjades on vähesel määral salitsüülhapet, millel on higistamaajav toime.

Magusaks teeb marjad neis sisalduv glükoos ja fruktoos.

Vaarika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 1227 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Maasikas – uskumatult palju rauda!

Mis oleks eestimaa suvi ilma maasikateta? Miksi ei võida otse peenramaalt nopitud päikesesooja maasika lõhna! 

Magus maasikas ei vaja midagi lisaks, aga kui juhtub olema natuke hapukam mari, siis parim kaaslane maasikale on vahtrasiirup.

Maasikas on mahlane ja magus ning see annab vähe kaloreid. 100 grammis maasikates on vaid 38 kalorit.

Maasikad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Maasikas on palju C- vitamiini – rohkem kui apelsinis. 2 dl (100g) maasikaid katab juba päevase C-vitamiini vajaduse (60 milligrammi).

Muudest vitamiinidest leidub maasikas A, B, E ja K vitamiini.

Maasikas on ka palju tervisele kasulikke mikroelemente, nagu rauda, koobaltit, joodi, vaske,tsinki ja mangaani.

Maasika kiudainete sisaldus on samuti võrdlemisi suur (2,4 protsenti)- 2 dl maasikaid sisaldab sama palju kiudaineid kui rukkileiva viil.

Värkse maasikas sisaldab ka fenoole, mis tugevdavad immuunsüsteemi ja ja toimivad antioksüdantidena. Need takistavad kahjulike mikroobide kasvu.

Maasikas viib kehast välja liigse vedeliku.

Maasika ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 1536 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Karusmari ehk tikker

CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=29312

Karusmari ehk põhjamaade viinamari on hea mahla mari. Magusaks teeb marja glükoos, ja fruktoos, vähesel määral ka sahharoos. Marjades on veel orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid ja kiudaineid (kuni 5 %).

Karusmarjad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale:

Karusmarjas on rohkelt kaaliumi (176 milligrammi 100 grammi kohta) ja üsna palju K -vitamiini. Lisaks on A, B, C ja E vitamiine.

Mineraalainetest leidub veel kaltsiumit, fosforit, magneesiumit ja vähesemal määral naatriumit, rauda, mangaani, tsinki, vaske, niklit, joodi, kroomi ja seleeni.

Kalorsus on 43 kcal 100 grammi kohta.

Kuidas lisada karusmarja oma päevamenüüsse?

Kasuta karusmarju smoothiedes ,(toor)putrudes, salatites või maiusta lihtsalt marjadena.

Karusmarja mahlast saab abi palaviku alandamiseks, marjade söömine parandab organismi ainevahetust ja korrastab seedimist ning viib kehast liigse vedeliku välja.

Karusmarjade säilitamine:

Kõige parem on karusmarju sügavkülmutada. Mina purustan marjad mikseriga toormoosiks ja külmutan koheselt, et säiliksid võimalikult hästi vitamiinid ja mineraalid.

Karusmarja ORAC väärtus (antioksüdantide sisaldus) on 3332 ORAC ühikut 100 grammi kohta.  Teadlased soovitavad päevas söögiga saada ca 5000 ORAC ühikut.

Kibuvitsamarjad – C vitamiiniallikas

Kibuvitsamarjad- C vitamiini allikas
By Jürgen Howaldt – Oma teos (selbst erstelltes Foto), CC BY-SA 2.0 de, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=375795

Kibuvitsamarjades on märgatav kogus C-vitamiini, ca 1700-2000 mg 100 grammi kuivatatud marjade kohta (2-4 marja katab päevase C-vitamiini vajaduse). Lisaks on A- ja E- vitamiini ja antioksüdante.

Marjades on ka rohkesti mineraalaineid: kaaliumi, rauda, magneesiumi, mangaani ja fosforit; samuti ka parkaineid, flavonoide, eeterlikke õlisid, pektiini ja fütontsiide.

Kibuvitsamarjade söömine aitab kui on:

  • paha olla
  • kuseteede haigused
  • liigesevalud
  • peavalud
  • südame- ja veresoonkonna haigused

Lihtne on kasutada kuivatatud jahvatatud marju, mida võib panna smoothie`de, putrude ja jogurtite sisse või siis keeta nendest teed.

Samuti võib neid süüa värskelt toorhoidisena. Sel juhul tuleb marjad eelnevalt puhastada seemnetest ja karvakestest.

Külmunud marjadel pole enam raviomadusi, sellepärast soovitan neid mitte säilitada sügavkülmas.

Mustika-banaanimaius

Mõusalt kreemjas vahepala.

Selleks on vaja:

2,5 dl mustikaid

2 banaani

1/2 avokaadot

1 spl mett

Koori banaanid ja poolita avokaado. Pane tükeldatud banaanid, avokaado pehme sisu, mustikad ja mesi kõik koos kannu ja mikserda kas siis mikseris või saumikseriga ühtlaseks maiuseks.

Minu mustikad olid külmutatud, sellepärast panin need eraldi viimasena juurde, et oleks lihtsam segada.

Sellest kogusest tuleb välja 2 väiksemat või üks suur portsjon 🙂

Head nautimist!

Seesami-banaanipiim

Kaltsiumirikas taimne jook 🙂

Selleks on vaja:

1/2 dl seesamiseemneid

2 dl vett

1 banaan (soovi korral külmutatud)

1/2 dl purustatud jääd

Kaneeli, vanilli, himaalaja soola- maitseks.

Pane seemned ligunema ca 8 tunniks. Kui need on ligunenud, siis sega mikseriga pool vett ja seemned ühtlaseks massiks. Lisa banaan ja maitseained ning ülejäänud vesi. Kui tahad külmemat jooki, siis lisa purustatud jää. Sega veekord korralikult läbi. Serveeri ja joo kohe 😀

Taimsed piimad

Taimsete piimade valmistamine on lihtne ja tore. Selliseid piimasid võib teha mandlitest, hirsist, kaerast, riisist, seesamiseemnetest, tartatangust, kinoast, kanepiseemnetest, kõrvitsaseemnetest, maroonkastanist, kookosest ja muudest pähklitest. Ise tehtud taimsetes piimades on alles kõik mineraalained ja vitamiinid.

Näiteks seesamiseemnetest saab palju kaltsiumi, kanepiseemnetest palju omega-3 rasvhappeid ja kõrvitsaseemnetest tsinki.

Piima võib magustada kuivatatud puuviljadega, värskete datlitega, banaaniga või stevia suhkruga. Maitset võib veel lisada kaneeliga, vaniljega, piaprkoogimaitseainega.

Piima valmistamise põhireegel on:

Kasuta 1 dl seemneid või pähkleid või viljaterasid ja 4 dl vett.

Loputa seemned vms ja pane ligunema rohkesse vette. Kui tahad hommikul juua oma jooki, siis pane seemned/pähklid ligunema juba õhtul. Kui soovid magustada oma jooki kuivatatud puuviljadega, siis pane ka need ligunema.

Kiire taimse piima valmistamiseks sobivad kanepiseemned kuna need ei vaja leotamist. Pähklid oleks hea varem jahvatada peeneks kui sul pole just väga võimas mikser smoothie`de jaoks.

Alguses sega seemned vähese veega ühtlaseks seguks ja siis alles lisa juurde ülejäänud vesi ja puuviljad kui neid kasutad.