Kukemarjal on mahe maitse, sest orgaanilisi happeid leidub neis võrdlemisi vähe. seega sobib see hästi kokku muude marjadega. Päris ilma orgaaniliste hapeteta pole muidugi ka kukemari – neis marjades on õun-, sidrun-, askorbiin- ja bensoehapet. Valminud kukemarjades leidub ka erinevaid suhkruid – on nii glükoosi kui ka fruktoosi, samuti vähesel määral sahharoosi. Marjadele musta värvuse annavad tumedad pigmendid antotsüaanid. Mineraalainetest on kukemarjades kõige rohkem kaaliumit.
Musta värvi marjades on rohkelt kiudaineid ja vitamiine. Neis leidub palju C-vitamiini ja sellepärast on kukemari olnud Põhjas elavatele inimestele tähtis C-vitamiini allikas. Nende marjade toime on tugevalt antioksüdantne ehk põletike vastane. Juba ammu on teada olnud ka kukemarjade kerge vett väljutav toime. Vanad põhjas elavad rahvad kasutasid ka taime lehti ja varsi ravitee tegemiseks. Seda tõmmist joodi kõhuhädade korral ja jahtunud tõmmist kasutati silmakompressina silmapõletike korral.
Kukemarju saab säilitada samamoodi nagu jõhvikaid hoides neid lihtsalt pudelis/purgis vee sees.
Kukemari kasvab põhiliselt Põhja- Eestis, Norras, Rootsis, Soomes ja Põhja- Ameerikas.
Mina mäletan oma lapsepõlvest neid marju Klooga-Ranna liivaluidetelt, kohe ranna mändide alt.
ORAC väärtus on 7,890 μ mol TE/100g.
Värsked kommentaarid