Kilpnäärme alatalitlus

Kurgu all paiknev liblikakujuline sisenõrenääre on üleüldise tervise seisukohast üliolulise tähtsusega. Kilpnäärmesagara pikkus vastab ligikaudu inimese pöidla lõpplüli pikkusele.  Tavaliselt ei ole kilpnääre nähtav ega kuigi hästi katsutav. Kilpnääre toodab hormoone, mis mõjutavad vere kaudu keha kõigi rakkude ainevahetust. Eriti oluline on see südame, peaaju, maksa, neerude ja naha normaalsel talitlusel. Need hormoonid reguleerivad kehatemperatuuri, üldist energiataset, tujusid, isu ja kaalu.

Kilpnäärmel on tähtis roll joodi ainevahetuses. Kilpnäärmepõiekeste rakkudes võib joodisisaldus olla 25 korda suurem kui keha teistes kudedes.

Toiduga saadavast joodist toodab kilpnääre erinevaid kilpnäärme-
hormoone. Kilpnäärmehormoonid on türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3).

Kui kilpnäärmehormoone toodetakse liiga vähe, võib sellest kujuneda kilpnäärme alatalitlus ehk hüpotüreoos . Kõige sagedasemaks alatalitluse põhjuseks on kilpnäärme autoimmuunne põletik ehk Hashimoto türeoidiit. See võib väljenduda: üldises kurnatuses, millele lisandub külmatunne, väsimus, ka siis kui oled maganud korralikult öösel, aeglane südametöö, depressioon, peavalud, mälu halvenemine, keskendumishäired, hõrenevad juuksed ja kuiv nahk, haprad küüned, lihaste krambid, menstruaaltsükli häired, kaalutõus ja hääle madaldumine ja kähedus ning kilpnäärme suurenemine ehk struuma. Kilpnäärmehormooni madala tasemega on seotud ka halva, LDL-kolesterooli taseme tõus ja sellega kaasnev südamehaiguste risk.

Oluline on tasakaalustada kilpnäärmehormoonide produktsioon, mitte pärssida ega alla suruda, kuid seda saab teha vaid toetades oma keha loomulikke paranemisprotsesse.

Kilpnäärme alatalitlust ravitakse sünteetilise kilpnäärmehormooniga. Teisisõnu, tegemist on asendusraviga. Ravimite kõrval peab pöörama tähelepanu ka toitumise muutmisele.

Kilpnäärme alatalitluse korral:

• lisada menüüsse joodirikkaid produkte nagu näiteks merevetikaid (Kelp). Joodi sisaldavad veel maitsestamata jogurt, munad, liha, kala ja mereannid, petersell, kaerahelbed ja banaanid. Toidud, mis takistavad joodi omastamist on brokkoli, kapsas, brüsseli kapsas, naeris, seedrimänniseemned, sojaoad ja hirss. Neid toiduaineid peaks kilpnäärme alatalitluse korral vältima. NB! Ka joodiliig võib tekitada struumat, seetõttu peaks päevane joodi annus jääma 150 ja 450 mikrogrammi piiresse.
• Seleen on vajalik kilpnäärme hormooni T4 üleminekuks aktiivsesse vormi T3. See antioksüdatiivse toimega mineraal on ensüümi 5-dejodinaasi kofaktor, mis vastutab selle ülemineku eest. Kilpnäärme alatalitlusega on seotud ka elavhõbeda mürgistus ja seleen aitab seda kehast välja viia.
• Türosiin on joodiga seotud aminohape, mis osaleb kilpnäärmehormoonide tootmisel. Ühtlasi osaleb türosiin ka adrenaliini ja noradrenaliini tootmisel. Need on nö stressihormoonid. Kilpnäärme talitluslikud häired on otseselt seotud stressiga.

Allikad: Kilpnääre on kõigi organite mõjutaja , Kilpnäärme mõistatus , Kilpnäärme mõistatus , Kilpnääre .