Päevalill ja päevalilleseemned

Harilik päevalill on üheaastane rohttaim, mis kuulub päevalille perekonda ja korvõieliste sugukonda. Neid lilli hakati kasvatama Ameerika Ühendriikide aladel esimeste kultuurtaimedena ja päevalillede ajalugu viib tagasi 5000 aasta tagusesse aega kui indiaanlased Mehhikos ja Peruus nende lillede erinevaid osi-varsi, juuri, õisi, seemneid-kasutama õppisid.

Ameerikast Euroopasse jõudsid päevalilled 15. sajandil hispaanlaste kaudu, kes neid oma meretagustelt reisidelt kaasa tõid. Hispaanias külvati Euroopa esimene päevalille seeme mulda ja nüüd kasvatatakse neid kõikjal üle maailma, kas siis iluaias silmarõõmuks või põldudel toiduainete tööstuse jaoks. Looduslik leviala on Põhja-Ameerikas põhja- ja idaosa.

Päevalilled võivad kasvada väga suureks. Näiteks õisiku läbimõõt võib olla kuni 50 cm ja rohttaim ise võib kasvada 1-6 meetri kõrguseks. Kõik oleneb sordist ja kasvupinnasest. Päevalillel on sirge ja karvane vars ning laiad saagja leheservaga lehed.

Päevalille korvõisik koosneb tuhandetest kõrvutipaiknevatest putkõitest, mida ümbritsevad kollased keelõied. Päevalille seemned võivad olla sõltuvalt liigist hallikasrohelised või mustad. Seemneid ümbritsevad hallid või mustad koored. Koored võivad olla ka triibulised.

Päevalille kasutamine ravimtaimena. 

Päevalilleseemned on rikkad mitmete vitamiinide ja mineraalide poolest

Päevalilleseemnetes on palju E-vitamiini. E-vitamiin on teada olevalt üks peamisi rasvlahustuvaid antioksüdante. Antioksüdandid kaitsevad kogu kehas olevaid rasvasisaldusega struktuure, nagu ajurakke ja rakumembraane, vabade radikaalide kahjustuse eest. Seega E vitamiin võitleb vananemise vastu ja noorendab immuunsüsteemi. Päevalilleseemned on rikkad fütosteroolide sisalduse poolest. Fütosteroolid aitavad veres kolesteroolitaset vähendada,  toetavad immuunsüsteemi ja vähendavad vähki haigestumise riski. Kokkuvõtlikult kui E vitamiini on vähe muutub inimene mis tahes vähile 50% vastuvõtlikumaks.

Mineraalainetest on päevalilleseemnetes palju kaltsiumi, mis on luukoe moodustamisel asendamatu element. 

Päevalilleseemned on ka väga head looduslikud magneesiumi allikad. Magneesiumi vajame, et paremini toime tulla stressiga, vähendada väsimust, leevendada astmat. Samuti hoiab piisav magneesiumi kogus organismis vererõhu korras ja ennetab migreenihoogusid. Kui vererõhk on korras ja kolesteroolisisaldus sobiv, siis väheneb ka südameinfarkti ja ajuinsuldi oht. Tänu magneesiumit sisaldavate seemnete söömisele väheneb ka nakkushaigustesse haigestumine kuna vastupanu võime suureneb. 

B rühma vitamiinidest leidub päevalilleseemnetes:

B1 vitamiin e. tiamiin – 100 g päevalilleseemnetes on 1,95 mg tiamiini. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta. Tiamiin on vajalik närvisüsteemile, süsivesikute ainevahetusele, rakuenergia tootmisele, söögiisule, südamele, maohappe tekkimisele, seedimisele ja haavade paranemisele.

B2 vitamiin e. riboflaviin – 100 g päevalilleseemnetes on 0,25 mg B2 vitamiini. Riboflaviin kuulub olulise osana ensüümidesse, mis aitavad muundada süsivesikuid ja rasvu energiaks.

Päevalilleseemnetel on suur väärtus, sest need sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb polüküllastamata rasvhapetest. Päevalilleõli pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste nagu näiteks ateroskleroosi vastu ja samuti lahtistab kõhtu. Selleks tuleb kasutada õli seespidiselt või siis süüa lihtsalt seemneid. Õlist tehakse ka õlilahuseid, linimente, kreeme, salve, õliekstrakte. Puhast õli kasutatakse määrimiseks kuivale ja lõhenenud nahale, samuti raskesti paranevatele haavadele või põletuste ja põletike puhul. Päevalilleõliga saab kaitsta ka enneaegselt sündinud lapsi kõikvõimalike mikroobide eest, määrides lapse nahka õliga, paar korda päevas.

 100 g päevalilleseemneid sisaldab 1,40 mg pantoteenhapet. Pantoteenhapet on vaja kõrge elutoonuse hoidmiseks, põletikuliste protsesside profülaktikaks, stressikaitseks, rasvavarude vähendamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, naha ja juuste tervishoiuks, vereringe normaliseerimiseks.

Lille õitest leidub malaaria ravimiseks vajalikku ainet ja õielehti kasutatakse värvitööstuses.

100 g päevalilleseemneid sisaldab rasva 47,3 g, proteiini 24,0 g, karbohüdraate 16,1 g, mineraale 4,0 g, vitamiine 3,20 mg.

Energeetiline väärtus 601 kcal/2,513 kJ.

Päevalilleseemneid olen kasutanud toiduvalmistamisel salatites, müslides, smuutides ja olen lisanud ka pudrule koos teiste seemnetega.

Neid võib süüa ka lihtsalt kergelt röstituna ja soolaga maitsestatuna.